/nginx/o/2012/04/25/1073232t1h97a8.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium nendib, et kohalike omavalitsuste teede tegelikku rahastamise vajadust on ülimalt keeruline hinnata. Kuigi kõik omavalitsused väidavad, et raha on vähe, olevat see ministeeriumi hinnangul valikute küsimus, kuhu raha kulutada.
Esmaspäevases Postimehes kirjutasid TTÜ professor Priit Vilba ja lektor Rene Pruunsild, et teedevaldkonnas oleks Eestis nagu kaks riiki – esimene ja teine. Eurorahaga ehitatakse küll suuri ja kalleid objekte põhimaanteedel, kuid kõik väiksemad teed jäävad kaotajaks. Autorid väidavad, et omavalitsuste teede vanus ning seisukord ei vasta juba aastaid mingisugustele nõuetele ja see tuleneb alarahastamisest.
«Artikli autorid on esitanud subjektiivse ja kõikehõlmava väite, et teed ei vasta normidele, millega ei saa nõus olla,» vastas kriitikale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Rasmus Ruuda. «Enamus omavalitsused ehitavad ka uute arendustega uusi teid ja need on kindlasti normide järgi tehtud, seega on loo autorid teinud omavalitsustele liiga.»
Samas ministeerium möönis, et meie omavalitsustes on ka teid, mis on projekteeritud teinekord 50-60 aastat tagasi ja osa on lihtsalt endised «hobuseteed», mis on tehtud teedeks, aga ka nende teede seisundi tagamiseks on minister kehtestanud vastava määruse «Tee seisundinõuded», mida omavalitsused ka täidavad.
«Loomulikult väidavad kõik, et raha on vähe, aga see on valikute küsimus, kuhu raha kulutatakse,» sõnas Ruuda. «Täna tuleb kohalike omavalitsuste ülesandeid, sh teehoidu, hinnata tervikuna, see on kohaliku omavalitsuse autonoomia ja valikute küsimus, kuhu ta rohkem, kuhu vähem kulutab.»
Ministeeriumi rõhutas, et seaduse kohaselt on teede ja tänavate korrashoid kohaliku omavalitsuse kohustus. Seadusandja on ette näinud, et kohalikud omavalitsused peavad oma vahenditest kohalike teede hoidu korraldama ja vajadusel hakkama saama ka ilma täiendava toetuseta.
«Kohalike omavalitsuste ülesandeid, sh teehoidu tuleb hinnata tervikuna,» rõhutas Ruuda. «Täna see on nende valiku küsimus, kuhu raha kulutada ja kuhu juurde küsida.»
2011. aastal oli kohalike teede hoiu toetussumma 12 654 506 eurot. 2012 aastal eraldas riigikogu 18 142 627 eurot kõigile omavalitsusüksustele, mille valitsus enda korraldusega jagas valdade ja linnade kaupa avalikult kasutatavate teede hoiuks.
«Seega oli tõus märgatav. Kohalike teede hoiuks ette nähtud raha on täna riigi toetus, lisaks omavalitsuste oma eelarvevahenditele, ja see toetus on parandanud ja parandab ka edaspidi liiklemisvõimalusi nii linnades kui ka maapiirkondades,» kinnitas Ruuda.
Ta nentis, et ülimalt keeruline on hinnata kohalike omavalitsuste teede tegelikku rahastamise vajadust, kui valdav osa teede omanikest ei pea nõuetekohast arvestust, st teed on vastavalt inventariseerimata ja teeregistris ettenähtud andmed kajastamata.
«Kui riik eraldakski riigieelarvest eraldi nö täpse sihtfinantseeringu KOVdele kuuluvate teede hoiuks, siis sellega riik sisuliselt võtaks üle KOVi ülesande ja vastutuse tagada teehoid kohalikel teedel, st sellega peaks riik need teed üle võtma riigi bilanssi,» rääkis Ruuda.
Ruuda seletas, et omavalitsused peavad ise otsustama, mil määral raha kasutades saavad nad minimaalsetele nõuetele vastava kohaliku tee ja millised teed on kohaliku elu vajadusi arvestades kõige olulisemad.
«Riigieelarve kuludest ligikaudu 75 protsenti on seotud otseselt kehtivate õigusaktide täitmiseks ja riigiasutuste ülalpidamiseks vajalike kuludega,» märkis Ruuda. «Viimaste aastate eelarveplaneerimise põhimõttelised suunad on olnud pigem tulude ja kulude omavaheline lahtisidumine, kui täiendavate tuludest sõltuvate kulude osakaalu suurendamine.»
«Riigieelarvest toetuste eraldamisel tuleb analüüsida riigi rahalisi võimalusi ning prioriteete. KOVde ja KOV esindusliitude poolt on seni esitatud valdavalt seisukohti, et KOVd suures osas ei soovi kohaliku elu seisukohalt oluliste teede teehoiu üle otsustamine anda üle riigi pädevusse,» lausus Ruuda.
Ta lisas, et elanike ja kaupade ohutu ning sujuva liikumise turvamiseks peab esmalt tagama riigimaanteede võrgustiku korrashoiu.
«Ja loomulikult on vaja, et ka kohalikud teed täidaksid võrgustikus oma loogilist kohta, selleks peavad nad samuti olema olemas ning neil loodud tingimused ohutuks sõidetavuseks,» ütles Ruuda.
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)