/nginx/o/2021/03/16/13680718t1hfc8e.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/26/16686565t1hc27e.jpg)
ERGO kindlustus ja Postimees otsisid juba neljandat aastat järjest silmapaistvat ennetustegu ehk inimesi ja organisatsioone, kes on võtnud oma südameasjaks meie kõigi jaoks parema ja turvalisema ühiskonna loomise.
2024. aasta ennetustegu selgus traditsiooniliselt rahva abiga. Kõigepealt palusid ERGO ja Postimees inimesi saata sobivaid ennetustegude kandidaate, seejärel valiti neist välja üheksa eriilmelist saavutust ja pandi need rahvahääletusele. Rahvahääletusel kogus ülekaalukalt enim hääli koolipsühholoogide nõuandeliin 1226. Esikolmikusse mahtusid veel lastele pakendite sorteerimist õpetav KeskKonnake ning abipolitseinikud Tiit Kivimägi ja Signe Asper.
/nginx/o/2025/02/26/16686764t1h1845.jpg)
Võiduprojekti vedava Eesti koolipsühholoogide ühingu juhi Karmen Maikalu sõnul on tugitelefoni peamine eesmärk toetada psühholoogilise nõustamise abil nii kooliõpilaste ja tudengite, kui ka lasteaialaste toimetulekut ning arengut erinevates keerulistes situatsioonides. Lõviosa õpilaste ja tudengite pöördumistest on seotud vaimse tervise muredega. „On tõsiseid depressiooni ja ärevuse märke, aga ka läbipõlemist kõrgete ootuste ja nõudmistega tõttu. Küsitakse nõu eakaaslastega ja vanematega suhtlemisel, aga ka küberkiusamisega toimetuleku kohta,“ tõi Maikalu näiteid noorte küsimustest. Vanemad vajavad nõu, kuidas toetada last keerulistes olukordades. Näiteks on küsitud, mida teha koolitõrke korral, kui laps keeldub kooli minemast, kuidas aidata last, kes end vigastab või mida teha, kui last koolis kiusatakse. Õpetajate mured on enamasti seotud sellega, kuidas toime tulla erivajadustega, käitumisraskustega või teiste abivajavate lastega. Sageli vajavad õpetajad nõu ka tööstressi või läbipõlemisega hakkama saamiseks.
Koolipsühholoogide nõuandeliin sai alguse 2021. aastal tollase haridusministri Liina Kersna eestvedamisel. „Esialgu oli tugitelefon mõeldud koroona ajal õpetajate toetamiseks, kuid kuna kõigil oli tol ajal raske, siis mõne kuu pärast laiendasime sihtgruppi nii, et telefonile võisid helistada ka õpilased ja lapsevanemad,“ lisas Maikalu.
Kuigi laste ja noorte vaimse tervise probleeme on aina rohkem, leiab koolipsühholoogi vaid pooltest koolidest ning isegi tasuliste psühholoogide järjekorrad on kuude pikkused. Nõuandeliinilt saab aga koheselt psühholoogiga nõu pidada, ilma, et peaks muretsema kulude ja pika ooteaja pärast.
Tugitelefonilt on tänaseks juba paljud vajaliku abi saanud. „On palju selliseid kõnesid, mis algavad pisaratega ja lõppevad suure kergenduse ja tänutundega,“ sõnas Maikalu ja tõi näiteks kõne ühe õpetajaga, kes oli otsustanud tugeva tööstressi tõttu ametist lahkuda, kuid sai kõnest nii palju jõudu, et edasi töötada.
/nginx/o/2025/02/26/16686765t1h2d8e.jpg)
Aasta ennetusteo võitja pälvib ERGO kindlustuselt 3000-eurose preemia. Maikalu sõnul annab see neile esmakordselt võimaluse oma teenusest laiemalt rääkida. „Kuna seni ei ole meil olnud vahendeid tugiliini otseseks reklaamimiseks, siis plaanime võiduraha kasutada teavitustöö tegemiseks, et info tugiliinist jõuaks rohkemate abivajajateni,“ lisas ta.
„Aasta ennetustegu“ konkursi eesmärk on pöörata tähelepanu ennetustegevuse ja -mõtteviisi olulisusele ning tunnustada ühinguid või inimesi, kes aitavad oma tegevusega paremat ja turvalisemat ühiskonda luua. Sel aastal osales ennetusteo konkursi lõppvoorus üheksa silmapaistvat ennetustegu (juhuslikus järjekorras): lastele pakendite sorteerimist õpetav KeskKonnake, projekt „Depressioonivaba Tallinn“, abipolitseinik Villu Valliste, Päästeliidu tehnilise pääste üksus, koolipsühholoogide nõuandeliin, mehi tervisekontrolli julgustav algatus Pikema Sõpruse Päev, haridusuuendusprogramm Liikuma Kutsuv Kool, abipolitseinikud Tiit Kivimägi ja Signe Asper ning Taali Tuletõrje jaoskonna 115. ja Tori Tuletõrjeühingu 95. aastapäeva tähistamise üritus.