Kaitseväe juhataja aastapäeva kõnes: suurriigid on taas maailma ümber jagamas, aga Eesti ei alistu enam kunagi

Kogu rahvas peab sõda, sõjavägi peab lahinguid ja leidkem kõik endale roll ning võtkem isiklik vastutus võiduks vajalike tingimuste kujundamisel, tõdes kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo oma kõnes. Foto: Madis Veltman

Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo rääkis esmaspäeval Eesti riigi 107. aastapäevale pühendatud paraadil, et suurriigid jagavad taas maailma ümber, saates tõenäoliselt järgmisi rahvaid saatusliku hukatuse raudsesse haardesse.

«Täna, hoolimata neljandast täiemahulisest sõja-aastast Euroopas on meil taas võimalus vaba rahvana tähistada oma riigi sünnipäeva. Meie rahva vabadus ei ole kellegi armuand, vaid see on meie esivanemate poolt meile kätte võideldud õigus ja privileeg. Vabaks oleku õigusega kaasneb praegustele ja tulevastele põlvedele kohustus pidevaks võitluseks, sest riikidevahelises globaalses konkurentsis kehtib vaid üks reegel: suured ja tugevad teevad, mida tahavad, väikesed ja nõrgad peavad kannatama seda, mida neile peale surutakse,» rääkis Merilo.

Tema sõnul jagavad mõned suured maailma jälle omakasupüüdlikult ümber. «Seda tehes ei ole nad midagi õppinud ajaloost ja neid tegelikult ka ei huvita, et tõenäoliselt saadavad nad järgmisi rahvaid saatusliku hukatuse raudsesse haardesse. Keerulised ajad on muutumas ohtlikeks aegadeks, kus reeglitel põhinev maailmakord taandub alandlikult toore jõu ees. Seda ei saa eitada mitte ükski kaine mõistusega inimene, ükskõik kui kasulik see ka temale endale tunduda võiks. Meie ühine eesmärk on sellest karmist katsumusest taas võitjatena välja tulla, ühendades jõud meie saatusekaaslastest lähinaabritega põhjas, lõunas ja läänes. See on meie võimalus kujundada ajalugu ilma ise selle ohvriks langemata,» ütles Merilo.