Kirikindad Eesti Vabariigi auks ja uhkuseks

Kudujate Koopiaklubi kootud Vigala kirikindad. Foto: Kudujate Koopiaklubi

Vabariigi sünnipäeval tasub kanda eestlastele igiomaseid rahvuslike mustritega kootud kirikindaid – olgu need siis vanaema ehk juba nõelutudki kätetöö, vilunud käsitöömeistri tehtud või hoopis esimesed endakootud kindad.

Kudujate Koopiaklubi õhutab mullu alguse saanud tava austajaid otsima üles oma kodupaiga kindakirjad ja mustrite värvimängud. «Kaunid kindad olid Eestimaal väga väärtuslikuks kingiks juba mitusada aastat tagasi ja võivad seda olla nüüdki,» ütleb klubi esindaja Anu Pink.

Eestlased on üle aegade omistanud kirikinnastele märgilist tähendust, arvates, et need annavad jõudu ja väge, toovad õnne ja kaitsevad kurja eest. Ja muidugi on neis palju kodusoojust, kuduja aega ja armastust.

Kultuuriloolane Marju Kõivupuu kiidab Kudujate Koopiaklubi algatust. «See on sama hea kui nende üleskutse kanda jaanipäeval kirivööd,» lisab ta. «Imetore mõte on panna meie riigi tähtpäevadel selga midagi tähenduslikku, sümboolset, mis seob meid eelmiste põlvedega. Ja kirikindad kuuluvad nagunii meie talvise rõivastuse juurde.»