Gruusia veinid viisid riigikogu kimbatusse

Ruslan Abašidze on esindanud Gruusiat suursaadikuna Eestis 2009. aasta hiliskevadest. Hiljuti ei pidanud ta paljuks oma kodumaalt saadetud veinid isiklikult riigikogu liikmetele toimetada. Foto: Toomas Huik

Tähistamaks kahe riigi diplomaatiliste suhete juubelit, saatis Gruusia parlament oma 101-le Eesti kolleegile kingiks kaks pudelit veini, mis tekitas riigikogus paraja elevuse.

Kõik, kes viimastel aastatel Gruusias käinud, on tunnistajaks selle rahva erilisele tänutundele ja kiindumusele Eestisse, mida nad igal sammul tänusõnade ja toostiga «et kummalgi maal ei oleks enam kunagi sõda» välja näitavad.

Üle-eelmisel nädalal võis riigikogus näha voogavat pilti, kuidas Gruusia saatkonna töötajad Toompea lossi väikseid kingikotikesi tõid, igas kaks pudelit Gruusia veini igale riigikogu liikmele. Gruusia heatahtlik žest liigutas saadikuid, samas tekitas siiski parajal määral nõutust, kuidas sellisesse kinki suhtuda. Kardeti puhkevat meediaskandaali, otsiti teid, kuidas kingitus n-ö legaliseerida.

Ka saadikule üllatus

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) saadikurühmas kõlas arvamus, et kuna tuleval sügisel tähistatakse 20 aasta möödumist riigikogu valimisest iseseisvuse taastanud Eestis, siis võiks pudelid kokku koguda ja selleks tähtpäevaks hoida. Kaaluti ka kingist loobumist, kuid kõlas arvamusi, et Gruusia lahkust tagasi lükates võib ees oodata diplomaatiline skandaal.

Meenutati taas ka riigikogu kantselei direktori Heiki Sibula kaheksa aasta tagust mõtet riigikogu oma veinikeldrist, mis lubaks pakkuda parlamenti külastavatele riigipeadele, diplomaatidele ja poliitikutele lõunasöögi kõrvale ka head veini.

Viimast mõtet toetas toona ka nüüdne kultuuriminister Rein Lang, kuid tõdes siiski: «Täiesti loomulik võiks olla see, et me valime veini oma keldrist ja saame sinna peale panna oma etiketi. Aga olukorras, kus kõike tehakse lumpenile meeldimise eesmärgil ja valitseb lumpeni heroiseerimise ajastu, lastaks parlament kohe õhku, kui keegi seal veinikeldrist rääkima hakkab.»

Rahva pahameele kartuses loodeti ka nüüd, et ootamatu kingitus Toompea fraktsiooniruumidesse laagerduma jääks.

Eesti-Gruusia parlamendirühma esimees Andres Herkel (IRL) tunnistas, et veinid saadeti Gruusia parlamendi poolt seoses diplomaatiliste suhete 20. aastapäevaga ning Gruusia suursaadik Ruslan Abašidze toimetas need isiklikult kohale.

«Muidugi oli see nende poolt ootamatu käik,» tõdes eile Strasbourgis lähetuses viibinud Herkel, kes avaldas lootust, et veinidest enam pöörataks tähelepanu tööle Euroopa Nõukogus ja samuti probleemidele Gruusias.

Isamaa ja Res Publica Liidu saadikurühm otsustas, et kahest kingitud pudelist üks tuleb ära annetada, ja nii saidki nende rühma saadikud ühe veini.

Üsna ootamatu oli selline kingiidee ka suursaadik Abašidzele, kes Tallinna südalinnas, Viru hotelli (suursaadiku sõnul paljude grusiinide jaoks nostalgiat tekitava hoone) lähedal tööle tulles märkas oma kontoris silmatorkavalt suurt veinikogust.

«Muidugi oli see väga positiivne üllatus Gruusia parlamendi poolt,» naeris suursaadik. «20 aastat fantastilisi suhteid on pikk aeg, mille eest oleme väga tänulikud. Gruusia suhe Eestiga on nagu armastus, mida ei suudagi sõnadesse panna!»

Abašidze oli eriliselt rõõmus Estonian Airi paari nädala eest avatud pealinnade Tallinna–Thbilisi otselendude üle ning selle üle, et tema kodumaa on jätkuvalt Eesti jaoks välispoliitiliseks prioriteediks.

«Üks asi on mul hingel küll: tajume Eesti poliitilist toetust, tunnetame kahe rahva omavahelist armastust, kuid minu suureks sooviks on, et meie kahe maa kultuurilised suhted areneksid senisest veelgi enam,» rääkis ta.

Riikide erisuhted

Eesti-Gruusia parlamendirühma kuuluv Juku-Kalle Raid (IRL) pidas kingitust kenaks kombeks.

«Me ise teeme ka ju oma sõpradele välja,» ütles rahvaesindaja, kes sõidab järgmise kuu alguses vaatlema Armeenia parlamendivalimisi ja pärast seda kohe Gruusiasse. «Mul on seal palju sõpru ja kindlasti ei kavatse ma minna sinna tühja kotiga. Väga tore, kui inimesed on lahked ja peavad teisi inimesi meeles.»

Raid tunnistas, et Eestil on Gruusiaga väga erilised suhted. «Meie väikese välispoliitilise jõudluse juures on häid liitlasi alati tarvis, eriti Venemaa suunal,» ütles ta.

Raid tõdes, et on Eestis puutunud kokku inimestega, kes leiavad, et väljapoole suhtlemine on mõttetu, kui meil kodus on kõik halvasti.

«See ajab mind kogu aeg kohutavalt vihale, et osa eestlastest suhtleb nii, nagu me elaks üksi planeedil. Välissuhtlus tähendab välismajandust ja meie enese elu seeläbi paremaks muutmist,» sõnas ta.

«Kui nad seda ei taju, siis olgu parem vait. Meie suhe Gruusiaga on väga eriline ja teistsugune ja osa meie saadikutest ehk isegi ei mõtle, miks see nii on,» lisas Raid.

Üllatused riigivisiitidel

Kuigi ametlikel visiitidel kehtivad kingituste puhul kindlad reeglid, on mõni Eestit väisanud välisdelegatsioon siinseid võõrustajaid kaasavõetud kingitustega üllatanud. Üheks selliseks kingituseks on näiteks Aserbaidžaani presidendi kingitud laulev ja liigutav naftapuurtorn meie presidendile.

Riigikogu kantseleil oli mõne aasta eest juhus, kui saabunud Hiina delegatsioon hakkas ootamatult telerikaste maha tõstma. Kuigi üldjuhul on tavaks kingitustes eelnevalt kokku leppida, tuli seekord külaliste kingitus Eesti poolele täieliku üllatusena. Kõige suuremat kingitud telerit on ilmselt näinud enamik inimesi, sest see asub riigikogu suure saali lähedal ja tihti tehakse selle juures teleintervjuusid.

Kuigi viimasel ajal tehakse kingitusi vähem ning Euroopas on sellest praktiliselt loobutud, on aja jooksul nii Toompea kui ka Kadrioru lossi kogunenud ametlikelt visiitidelt neid üksjagu. Kadrioru lossis on osa kingitusi tallel spetsiaalses hoiuruumis. Riigikogus on osast kingitustest tehtud väike väljapanek istungisaali lähistel, suurem osa ametlike visiitide kingitustest aga täidavad ametnike aknalaudu.