President Alar Karis andis laupäeval Tallinnas muusika- ja balletikoolis MUBA üle riiklikud teenetemärgid. Üritust saab videona järelvaadata Postimehe vahendusel.
VIDEO JA FOTOD ⟩ President Alar Karis andis üle riigi teenetemärgid (3)
Riigipea annetas tänavu riigi teenetemärgid 157 inimesele, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on oluline osa Eesti tugevuse ja hakkamasaamise loos.
«Eesti saab teile toetuda, teie annate Eestile näo. Selles on tarkust ja märkamist, sihikindlust ja ettevõtlikkust, visadust ja andestamist, aga võibolla ka natuke trotsi ja kangekaelsust, iseteadvust ja põikpäisust. Kõike seda, mis teeb inimesest inimese ja sellisena ühiskond meid vajabki,» ütles riigipea teenetemärke üle andes.
Karis märkis, et mida enam tunnistab ühiskond igaühe õigust olla tema ise, tunnistab erinevaid arvamusi ning julgeb ja oskab argumenteeritult vaielda, seda tugevamad kõik on.
«Arutelu vaigistamine, käsukorras kuulekusele või ainult ühele arvamusele sundimine aga hakkab seda tugevust murendama,» ütles Karis.
Riigipea sõnul on kõige alus inimese enda tahtmine ja oskus teha oma tööd ning mõista ja hoida kaasteelisi. «Just pilgu ja teo avarus iseloomustavad ka tänavusi teenetemärkide saajaid,» sõnas ta.
President tõi välja, et viimastel aastatel on inimesed varasemast rohkem mõelnud rahvusvahelistele sündmustele ja muretsenud, kas ja kuidas võivad need Eestit puudutada ning seda puudutust kinnitab vahetult ka teenetemärkide kavaleride nimekiri.
Karis väljendas rõõmu, et Eestil on nii palju toetajaid ja liitlasi. «Me ei ole üksi ja me ei jää üksi – siin on liitlaste tähendus, muidugi eeldusel, et meil endal on tahe, oskused ja võimekus Eestit kaitsta. Kinnitan teile, et meil on kõik need kolm olemas – tahe, oskused ja võimekus,» kõneles riigipea.
Oma sõnavõtu lõpetuseks tsiteeris president Karis Jaan Tõnissoni sada aastat tagasi öeldut: «Kõrk enesearmastus ei tohi meil mitte silmi segada seletamast, kuidas meie riikliku iseseisvuse tähe all ise oma saatuse üle otsustajad oleme.»
Riigipea sõnul on selles Tõnissoni lauses rohkem uhkust kui muret: «Nii on see ilus soov meile kõigile. Olla oma saatuse üle otsustajad iseseisvas Eestis!»