/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/02/25/322071t1hbb2d.jpg)
Kui kuritegevuse üldine tase püsis tänavu esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes muutumatuna, siis isikuvastaseid süütegusid on tänavu toimunud möödunud aastast koguni üle 15 protsendi rohkem.
Isikuvastased süüteod on tänavu märgatavalt kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi andmetel on isikuvastaste süütegude kasvu taga peamiselt kehaliste väärkohtlemiste ja ähvardamiste sagenemine, samas kui rasked isikuvastased kuriteod on languses. Tänavu jaanuarist märtsini registreerisid ametkonnad 1229 kehalist väärkohtlemist ning 191 ähvardamist, mida oli mullusega võrreldes vastavalt 15,3 ja 32,6 protsenti rohkem.
Tapmiste ja mõrvade arv on aga vähenenud. Kui mullu esimeses kvartalis registreeris politsei 24 sellist kuritegu, siis tänavu 18. Raskete tervisekahjustuste hulk on tänavu võrreldes mullusega vähenenud 25-lt 16-le ja piinamine 13-lt kuuele. Vägistamiste arv on aga tõusnud – 19-lt 26-ni.
Kokku registreeriti tänavu esimeses kvartalis 9570 süütegu ehk 32 episoodi võrra mullusest rohkem. Vargusi oli 4177 ehk mullusest 180 võrra vähem, röövimisi 119 ehk mullusest 12 võrra rohkem, kelmuseid 489 ehk mullusest 16 võrra rohkem ning liikluskuritegusid 754 ehk mullusest 40 võrra enam.
Kuritegude arv on tänavu kasvanud 72 ja langenud 78 kuriteoliigi puhul. Protsentuaalselt kasvasid tänavu esimeses kvartalis kõige rohkem arvutikelmused ja tulirelvaga seotud süüteod, mida oli vastavalt 97,7 ja 97 protsenti mullusest rohkem, vähenesid aga valerahaga seotud süüteod ja avaliku korra rasked rikkumised, mida oli vähem vastavalt 52,3 ja 30,4 protsenti.