Kui oled 50+, on sinuga Schluss: Eelarvamused tõrjuvad küpses eas inimesi tööturult

54-aastane Katri tõdeb, et tööd teeks küll alati, kui tervis vaid lubab, kuid ainuüksi intervjuule pääsemine on keeruline, muudest asjadest rääkimata. Foto: Eero Vabamägi

Arvestades, et Eesti tööealised üha vananevad, ent suudavad ka pensionieas oluliselt panustada, ei peaks ettevõtete ja asutuste noorust jumaldavad juhid neid tõrjuma, kuid siiski teevad seda. Miks nad lasevad haritud ja kogenud inimeste potentsiaali sageli raisku?

Ruth Vahtras oli aastaid töötanud ööd ja päevad läbi peaaegu vahet pidamata, toonud EASis investeeringute projektijuhina Euroopast Eestisse mitmeid tööstusettevõtteid, seega miljoneid eurosid, kuni tundis pikapeale, et pressingut on palju – töömaht oli suur, vastutus samuti, ja nõudmised kõrged.

Ja vanust kogunes ka. Ta lähenes kuuekümnele.

«See töö ongi sobilikum noortele,» sõnab Vahtras. Ta kinnitab, et ega keegi teda uksest välja ajanud, vaid endale saabus arusaamine, et pikalt ta samasuguse tempoga enam jätkata ei jaksa. Kui 60 täis sai, tuli ta EASist ära.

Nüüd, kui vanust 67, töötab ta Norras. Teeb sotsiaaltööd. Ühelt poolt on Vahtrase karjääripööre edulugu, mis näitab, et ka vanemas eas saab õppida uue ameti, isegi välismaal. Teiselt poolt tõstab aga fookusesse küsimuse, millised on Eestis pensionile lähenevate inimeste väljavaated leida uut tööd, kui vanaga on mingil põhjusel tehtud lõpparve.

Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri hiljutisest, ligi 7000 osalejaga küsitlusest selgus, et juba alates 45. eluaastast muutub vanuse tõttu töö leidmine keerulisemaks. Rääkimata neist, kes veelgi vanemad. 55–64-aastaste seast kõlasid küsitluses järgmised kogemuslood.

«Jama jutt on see, et vanus ei ole takistuseks tööle saamisel,» kirjutab doktorikraadiga mees. «Äraütlemised tulevad kohe, kui saadakse teada vanus.»