OTSEPILT ⟩ Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena spordi tulevikku

Riigikogu arutas neljapäeval Eesti 200 fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti spordi tulevikku, arutelu on videona järelvaadatav.

Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ütles arutelu avaettekandes, et spordil on ühiskonnale väga palju anda. Tema sõnul on tippsport spordipüramiidi ülemine särav, nähtav, vaimustav ja innustav osa. 

«Spordipüramiidi alumine, laiem osa, mis võib-olla tavateadvuses on selline tippude kasvulava, on tegelikult üha rohkem eluliselt oluline ühiskonna tõrgeteta toimimiseks. Sport on majandusharu,» ütles ta ning lisas, et rahalises mõttes toob Eesti sport üsna kenasti riigile tagasi ja muidugi on sel majandusharunagi kasvupotentsiaali.

Kaljulaid märkis, et kui täisealistest liiguks rohkem kui napp kümnendik, siis võiksid tulud spordist olla ka 10 korda suuremad. 

«Aga probleem ongi selles, et me ei liigu. Sport on suuresti kasutamata võimalus Eesti rahva tervises,» ütles ta ning märkis, et liikuvale eluviisile pannakse alus lasteaias. «Kuid peale 2015. aastat ei pea Eesti lasteaedades liikumisõpetajaid olemagi. Veerand lasteaialõpetajatest on täna juba kimpus kehakaaluga. Need on väga-väga nukrad arvud.»

Olümpiakomitee juhi sõnul seavad Eesti spordipoliitika põhialused 2030. aastani eesmärgiks, et kaks kolmandikku eestimaalastest liiguks piisavalt. 

«Nagu öeldud, täna teeb seda 10 protsenti täisealisi ning teismeliste ja laste liikumisarvud ei anna lootust, et me oma eesmärgid saavutame, kui me ei tee olulisi muutusi. Mina saan täna rääkida ainult EOK ja meiega seotud asutuste eest, kuidas meie näeme, et me võiksime selle hea eesmärgi suunas kiiremini liikuda,» ütles Kaljulaid ning andis ülevaate olümpiakomitee, selle liikmete, toetajate ja sihtasutuste töös olevatest projektidest, mille eesmärk on, et spordist oleks rohkem kasu tervisele, rõõmu kaasaelajatele ja tulu eelarvele.

Riigikogu liige Tanel Tein nimetas tuumprobleemiks laste vähest liikumist. Tema sõnul tuleb kaasata rohkem lapsi huvitegevustesse, mille kaudu suureneb liikuvate laste arv ja kujuneb välja nende liikumisharjumus. 

«Tänasel hetkel värbavad lapsi huvitegevusse ehk ka trennidesse spordiklubid ja just spordiklubide finantsilise võimekuse tõstmises peitub liikumisharjumuste tõusu uus areng. See teekond nõuab aga korralikku rahalist lisalisaressurssi, vajab rohkem treenereid ja nõuab rohkem inspireerivat keskkonda, kus huvitegevust korraldatakse,» ütles ta.

Teini sõnul peab riik olema innovatiivne ja looma mehhanismid, mis stimuleerivad ja soodustavad eraraha kaasamist kultuuri‑ ja spordivaldkonda, sealhulgas ka huviharidusse ja huvitegevusse. 

«Eraraha kaasamise potentsiaal spordi‑ ja kultuurivaldkondadele võib olla esimesel aastal umbes 10 miljonit eurot lisaraha, tulevikus aga ka 50 miljonit või 100 miljonit eurot aastas. See oleneb ettevõtete käekäigust ja nende tahtest. Aga ikkagi on selle plaani käivitamiseks vaja ka riigipoolset omaosa ehk riigi võimendust, ühte kolmandikku annetatavast summast,» märkis ta.

Tema sõnul peab Eesti väikese riigina vaatama lisavõimaluste ehk selle poole, mida annaks ära teha globaalselt. Tema sõnul toimetab Eesti praegu tublilt kaughasartmängu valdkonnas – ekspordivaldkonnas, kus välised operaatorid kasutavad Eesti kaughasartmängulitsentsi ja maksavad makse Eestisse. 

«Eelmisel aastal laekus näiteks 21 miljonit eurot kaughasartmängumaksu. Aga kui me tegutseksime selles valdkonnas targemalt, võiks meie potentsiaal olla märksa positiivsem. Targalt ja läbimõeldud maksudisainiga võib selle maksu laekumise potentsiaal 10 aasta lõikes olla üle ühe miljardi euro,» ütles Tein ning lisas, et õnnestumise korral aitaks see tõsiselt edasi liikuda spordiobjektide finantseerimise suunas ning käivitada ka eraraha kaasamise plaani.

Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane märkis samuti, et spordivaldkonda võiks lisaraha tulla ettevõtete annetustest, kuid nende kasvatamine võib vajada stimuleerivad meetmeid, näiteks riigipoolsete annetuste võimendamist. 

«Kaughasartmängudelt laekuv maks saaks olla üks võimalik lisarahaallikas riigi võimenduse katmiseks ning sporti ja ka kultuuri lisaraha toomiseks,» ütles ta.

Ta tõi esile, et kui 2019. aastal moodustas kaughasartmängudelt laekuv maksutulu üksnes kümnendiku kogu hasartmängumaksust, siis eelmisel aastal juba üle kolmandiku. «Kaughasartmängude valdkonna kiirele kasvule on aidanud kaasa Eesti liberaalne regulatiivne keskkond, mis pakub ettevõtetele võimalust tegutseda rahvusvaheliselt,» ütles Varblane, kelle sõnul keskendub vaid väike osa Eestis tegutsevatest kaughasartmängu korraldajatest Eesti turule ning ülejäänute peamine huvi on suunatud välisriikidesse, eelkõige Soome.

Varblase sõnul hindavad Eesti turuosalised, et Eestil oleks potentsiaali kaughasartmänguoperaatorite lisandumiseks ja olemasolevate tegevusmahtude oluliseks kasvatamiseks eelkõige läbi selle, et operaatorid suunaksid oma tegevusest suurema osa Eesti litsentsi alla. 

«Rahandusministeerium prognoosib, et kaughasartmängudelt laekuv maksutulu kasvab stabiilselt ja jõuab nelja aasta pärast 29 miljoni euroni. Samas näevad turuosalised, et võimalik oleks ka märksa kiirem kasv, maksutulu mitmekordistumine,» lausus ta.

Varblane viitas turuosaliste hinnangute alusel tehtud simulatsioonile, mille järgi võib ka kaughasartmängudelt laekuv maksutulu optimistlikuma prognoosi kohaselt küündida 2029. aastaks 95 miljoni euroni. 

«Selline lisaraha võimaldaks riigil võimendada ettevõtete annetusi ja viia ellu ka spordiobjektide arendamise plaanid. Selle potentsiaali valla pääsemine eeldab ühelt poolt Maksu- ja Tolliameti võimekuse tõstmist menetlustoimingute tegemisel. Samuti on oluliseks teguriks kaughasartmängudele kohalduv maksumäär võrreldes just teiste riikidega,» ütles Arenguseire Keskuse uuringute juht.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) tõi oma ettekandes esile ülesanded, mille Eesti peaks endale spordi valdkonnas võtma. Tema sõnul on vaja suurendada laste liikuvust, milleks on vajalikud harrastusrühmad, multisporditreeningud ja liikumisharrastuse treenerite kutse arendamine ning rohkem spordiõppekavasid üldhariduses. Samuti rõhutas ta nii riigi kui ka eraraha toel sporti ja kultuuri suunatud investeeringute olulisust, öeldes, et need suurendavad majanduskasvu ja loovad lisandväärtust.

«Eesti vajab ühte keskset multifunktsionaalset spordihalli ja kultuurisündmuste halli, mis võõrustaks nii suuri kultuurisündmusi kui ka suursündmusi spordis. Meil tegelikult on plaan, me ju teame, mida me tegema peame. Me lihtsalt peame neid asju tegema hakkama,» ütles minister.