Euroopa peab ise hakkama saama. Jürgen Ligi: ma ei tea, milliseks otsused kujunevad

Nii Euroopa kui Eesti on esmalt Saksamaa valimiste, seejärel kaitsevaldkonna valge paberi ootel. Eksistentsiaalselt valusad ajad nõuavad igatahes vastavaid otsuseid. Vasakult paremale: Kaja Kallas, Ursula von der Leyen, Kristen Michal, Hanno Pevkur. Taustal kaitseväe K9 Kõu liikursuurtükk. Illustratsioon: Scanpix, kaitsevägi

Ligi kuu aega pärast seda, kui kolm Balti riiki teatasid, et tahavad tõsta kaitse­kulud viie protsendini sise­majanduse kogu­toodangust (SKT), on Euroopa julge­oleku­kesk­kond Müncheni konverentsi ja ameeriklaste sõnumite valguses muutunud veel alarmeerivamaks.

Aga mis puudutab sisulisi lahendusi – kuidas muuta Euroopa kaitsevõime Venemaad heidutavaks ja Ameerika Ühendriikidest vähemalt mingilgi määral sõltumatuks –, on uusi arenguid napilt. Õigemini on neid vaid üks: Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni lubadus teha ettepanek, et nende Euroopa Liidu (EL) riikide kaitsekulud, mis ületavad kahte protsenti SKTst, jääksid ELi eelarvereeglitest välja.