Tööstuse digitaliseerimine: kas Baltikumi puidutööstus on tulevikuks valmis?

Gusts Eisaks Foto: Edgars Krinbergs

Puidutööstust ootavad ees muudatused, et säilitada kasumlikkus ka tulevikus. Digitaliseerimisest on saamas tööstuse arengu lahutamatu osa, mis aitab kaasa efektiivsusele, konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele. See suundumus on eriti oluline ka Balti riikide jaoks, kuna nad püüavad kohandada oma puiduressursse globaalse turu nõudmistele ja tehnoloogilistele uuendustele.

Traditsiooniliselt on puidutööstus olnud muutuste suhtes ettevaatlik ning rajanud oma ettevõtluse kauaaegsetele meetoditele ja tõestatud väärtustele. Kuid Euroopa digitaliseerimise suundumused muudavad seda arusaama, innustades valdkonda arenema ja olema uuendusmeelne. Toimub nihe masstootmise nõudluselt kvaliteetsete konstruktsioonipuittoodete vastu, mis eeldab tõhusaid protsesse. Samuti aitavad sellised muudatused kaasa Balti riikide puidutööstuse efektiivsusele ja konkurentsivõimele, sealhulgas uued koostöövormid ja ekspordi edendamisvahendid.

Peamised digitaliseerimise suundumised puidutööstuses

Selge suundumus on see, et kliendid kasutavad uusimat tehnoloogiat ja tarkvaralahendusi teenusena, et teha lihtsaid muudatusi, tõhustada protsesse, tõsta teenuse kvaliteeti või vähendada tootmiskulusid. Küberturvalisus, pilvelahendused ja erinevad süsteemid on konkurentsivõime säilitamiseks hädavajalikud.

• Automatiseerimine ja robotiseerimine. Tootmiskiiruse tõstmiseks ja täpsuse parandamiseks võtavad puidutöötlemisettevõtted järjest enam kasutusele automatiseeritud liine. Tootmise ja puidutöötlemise parandamiseks investeerivad Baltikumi ettevõtted aktiivselt arenenud ja keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse. Näiteks üle 20 aasta on IKEA tarnijate kasutuses ligikaudu 1% Eesti puidusaagist, kusjuures levinumad valikud on kask ja mänd. Sellised investeeringud soodustavad ka ekspordivõimalusi. Leedust on saanud üks suurimaid mööblitootjaid Balti riikides – eksporditakse kõikidele kontinentidele. 2023. aastal müüdi välismaale puitmööblit enam kui 1,1 miljardi euro väärtuses, mis moodustab üle 6% riigi koguekspordist.
• Puiduvoo digitaliseerimine. Puidu- ja metsatööstus võtavad kasutusele uusi tehnoloogiaid. Näiteks andmete standardimine aitab tõhusamalt hallata infot kauba kvaliteedi ja voogude kohta, digitaalne platvorm TimberMarket aga võimaldab kaubelda puidu ja metsateenustega ühes kohas, suurendades tehingumahtusid ja potentsiaalselt ka kasumit. Samal ajal parandavad elektroonilised dokumendid andmehaldust, vähendavad vigade riski ja kiirendavad huvirühmade vahelist teabevahetust.
• IoT ja andurid. Tootmises, sh puidutööstuses, on suurimad investeeringud reaalajas tootmisseiresse läbi asjade interneti (IoT) ja andurite, seadmete tingimuste diagnoosimisse, ressursikasutuse optimeerimisse ning jäätmete ja tootmiskulude vähendamisesse pikemas perspektiivis.
• Andmeanalüüs ja tehisintellekt. Andmeanalüüs ja tehisintellekti tööriistad aitavad prognoosida nõudlust, parandada logistikat ja kvaliteedikontrolli. See võimaldab ettevõtetel teha teadlikke otsuseid ja tõsta konkurentsivõimet.

Balti riikide näited ja edusammud

Veel paar aastat tagasi pidurdas Balti riikides digitaalset ümberkujunemist vähene nõudlus, piiratud arusaam selle kasulikkusest ja tulevase tööjõu nappus. Digitaalvõimekus ja -oskused juhivad aga nüüd innovatsiooni puidu ja puidupõhiste toodete vallas üha enam, sillutades teed nutikamale ja tulevikku vaatavamale tööstusele.

Viimase aja suundumused näitavad puidutöötlemise digitaliseerimise erinevat taset. Siseplaneering ja disain on väga digitaliseeritud, samas kui puidu saagimine ja transportimine on vähem digitaliseeritud. Seevastu viis, kuidas metsaomanikud, -ettevõtjad ja -vahendajad kohtuvad ja äritehinguid teevad, on jäänud suures osas sama konservatiivseks kui varem ning põhineb eeskätt erasuhete võrgustikul. Need suundumused viitavad sellele, et kui puidutööstus liigub aktiivselt digitaliseerimise poole, võib see laiendada turge, parandada tõhusust, vähendada kulusid ning suurendada jätkusuutlikkust ja kasumit.

Mitmed ettevõtted Balti riikides rakendavad digitaliseerimisvahendeid juba üsna edukalt, investeerivad aktiivselt kõrgtehnoloogiatesse ja täiustavad oma tootmisprotsesse. Ilmsed on ka uuenduslikud lähenemised, nt digitaalne platvorm TimberMarket aitab kaasa puidutööstuse moderniseerimisele, muutes veebipõhise puiduga kauplemise lihtsaks, läbipaistvaks ja tõhusaks.

Gusts Eisaks Foto: Edgars Krinbergs

Digiplatvormi TimberMarket projektijuht Gusts Eisaks selgitab: „Meie lahendus on midagi enamat kui lihtsalt tehnoloogiline uuendus – see kujutab endast nihet ennetava, turvalise ja kliendikeskse äritehingute keskkonna suunas konkreetses tööstusharus. TimberMarket on digitaalne platvorm, kus ligi 1000 Läti ettevõtet ja metsaomanikku ühenduvad puidukaubanduse ja metsateenustega. Maailmapanga andmete kohaselt neljakordistub ülemaailmne puidunõudlus 2050. aastaks ja hoogustub digitaalsete tööriistade kasutuselevõtt. Seega oleme alustanud oma partnerite võrgustiku laiendamist Leetu ja Eestisse.

Digitaliseerimine aitab saavutada ka jätkusuutlikkuse eesmärke, kuna tõhusam ressursside kasutamine ja täpsem andmete analüüs aitavad vähendada jäätmeid ja energiatarbimist. Võtkem Eesti, kus puidutööstus on tuntud oma digitaalse transformatsiooni poolest. Näiteks on Timbeter välja töötanud tehisintellekti tööriista, mis võimaldab nutitelefoni rakenduse abil puitu täpselt mõõta ja arvestust pidada. See tehnoloogia parandab mõõtmistäpsust, vähendab jäätmeid ja edendab säästvat metsandust. Ka Leedus on riiklikud metsamajanduskeskused rakendanud Timbeteri lähenemist, et määrata automaatselt puiduhunnikute tihedusfaktor, et saada täpsemad mõõtmised ja majandada ressursse tõhusamalt.

Rikkalikud metsad, mis katavad umbes poole Läti ja Eesti ning 33% Leedu territooriumist, annavad puidutööstusele Balti riikide majanduses tugeva positsiooni, peamiselt ekspordis. Näiteks Leedu puitmajatootjad tarbivad aastas ligikaudu 300 000 kuupmeetrit kvaliteetset puitu, peamiselt männipalki, mis moodustab umbes 8% riigi aastasest puidutarbimisest.

Tööstuse perspektiiv

Globaalse konkurentsivõime tõstmiseks peavad Balti riigid tugevdama koostööd ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste vahel ning suurendama digitaliseerimise rahastamist. Lätis on arendusfinantseerimisasutus Altum heaks kiitnud digiteerimisprojekte 31 miljoni euro väärtuses, toetades 51 projekti automatiseeritud tootmisseadmete ostmiseks ja protsesside digitaliseerimiseks.

Digitaliseerimine on puidutööstuse paratamatu tulevik, mis pakub laia valikut võimalusi efektiivsuse ja konkurentsivõime tõstmiseks. Et Balti riikidest saaks digitaalselt arenenud puiduregioon, on vaja tihedat koostööd tööstuse, avaliku halduse ja haridussektori vahel ning pidevaid investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse.