/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/09/05/735932t1h003b.jpg)
Nutitelefonid ei ole ainuüksi peened mänguasjad, vaid võivad lastele pakkuda väga palju harivaid tegevusi. Samuti saaks sellega rikastada pea iga koolitundi, tegevuspiirideks vaid õpetaja fantaasia.
Nutitelefonide abil saaks rikastada iga koolitundi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste uuringute järgi oli USAs ligi 30 protsendil 12-17-aastastest õpilastest taskus nutitelefonid, tänasel Microsofti hariduskonverentsil osalenud õpetajate hinnangul võib ka Eesti lastel umbes sama palju moodsaid telefone olla. Seevastu õpetajatel endil väga veel nutitelefone ei ole.
Mobiilitarkvara koolitaja Jaana Metsamaa sõnul saaks nutitelefoni kasutada peaaegu igas õppeaines. Näiteks matemaatikas saaks harjutada peast arvutamist, loodustunni raames teha pilt loomajäljest ja rakenduse abil tuvastada, kelle jäljega on tegu.
«Tänapäeva lastele tundub lihtsalt õpik või töövihik igav. Õpilasi tuleb haarata teemasse nutikate lahendustega,» innustas Metsamaa. «Sulle antakse lõputul hulgal matemaatika valemeid, sina saad harjutada nende abil peast arvutamist,» ergutas Metsamaa nutitelefoni kas või paberile kirjutamise asemel kasutama.
«Kui varem oli muusikasse minemine suur otsus - kas tahad tõesti muusikakooli minna, ostame sulle siis kitarri. Täna võib algatuseks osta ühe nutitelefoni või tahvelarvuti rakenduse, kus laps saab proovida, kuidas trummi põristamine on. Ja kui laps tõesti seal nii palju aega veedab ja huvi püsib, võib edasi mõelda muusikakooli minekule,» pakkus ta.
Ka päris pisikeste jaoks on nutitelefonides interaktiivseid mänge, näiteks on rebase pilt ja ta peab tähed kokku veerima.
Metsamaa lausus, et nutitelefonide rakendused on üldiselt odavad ja tänu sellele saab eri valdkondi proovida üpris lihtsalt.
Metsamaa on kuulnud Eesti koolidest, kus geograafia tundides orienteerumist, või taimede õppimisel kasutatakse ning selleks ei pea igal õpilasel nutitelefon käes olema.
Nutiseadmetes on olemas maakaardid ja asukohapõhised rakendused, millega võiks loodustunni raames teha interaktiivset orienteerumistundi. «Näiteks õpetaja prindib välja QR-koodid, mille pildistamisel õpilane saab oma nutitelefoniga vihje, et liigu 100 sammu selles suunas, kuhu Kristjan Jaak Peterson läks jalgsi. Õpilane võib-olla guugeldab, kuhu ta täpsemalt läks, siis võtab oma nutitelefoni välja ja vaatab, mis ilmakaares see linn on ning siis kompassi abil liigub õiges suunas,» pakkus ta välja ühe moodsama lahenduse.
Tuleks äratada m-tiiger
«Kui lapsevanem täna kaalub, kas tasub lapsele osta nutitelefon, siis ei pea mõtlema ainult sellega seotud ohtudele, et andmeside maksab palju ja kas tal on järjekordset mänguasja vaja. Tasub mõelda, et seal on lisaks ka palju õpetlikku, millega tegeleda. Mida rohkematel lastel need on, seda suurem tõenäosus, et need jõuavad ka koolitundides kasutusse,» julgustas Metsamaa vanemaid.
Hirmu, et laps koolis hakkama ei saa, kui pere talle nutitelefoni osta ei jaksa, täna Metsamaa kinnitusel ei ole. «Nutitelefonide hinnad langevad iga päevaga. Eelmisel aastal toodetutest suutis 85 protsenti telefonidest veebi minna, selleks ei pea olema kõige peenem iPhone.»
Kui uuringud väidavad, et aastaks 2020 on mobiiltelefonid põhiseadmeteks, millega külastame veebi, siis Metsamaa arvas, et selleks ajaks on nutiseadmed kindlasti ka koolitundidesse integreeritud.
«See ei välista pastaka ja pliiatsiga töötamist - käekirja tuleb ka harjutada ning need oskused võiksid jääda. Nutiseadmed võiksid aeg-ajalt lisada vürtsi ja põnevust õppetöösse.»
Kui aga õpetajatel endil veel nutitelefone pole, kuidas nad selliseid lahendusi välja mõelda oskavad? «Ma arvan, et järgmine asi, millega Eesti hariduses tuleks tegeleda, ongi m-tiigri ülesäratamine ja keskenduda mobiilsetele lahendustele.»
«Näiteks praegu saavad lapsed nutitelefonis õppida küll ingliskeelseid sõnu, aga eesti laste jaoks nii palju lahendusi pole. Haridusministeerium peaks sellele mõtlema, sest maailma maastaabis on see väga kuum teema ja näha on, et muutub ainult olulisemaks,» märkis Metsamaa.
«Nutitelefonide puhul on aga tegu ikkagi telefoniga, seega lastel on võimalik olla ka Facebookis ja saata sõnumeid. Kui mõnda aega on klassi sisenedes telefone noortel ära korjatud, siis nüüd tuleks välja mõelda, kuidas need nii tundi tagasi integreerida, et nad liialt tähelepanu ei võtaks. Võib-olla ainult selleks hetkeks telefonid välja võtta, kui kõik materjali veebist otsivad - vähemalt ei ole tarvis eraldi arvutiklassi selleks minna,» arutles koolitaja.