Ekspert: esimese hooga on tehnoloogia koolitundides ebamugav

Foto: SCANPIX

Sertifitseerimiskeskuse juhataja Kalev Pihl tõdes, et enamasti uued tehnoloogiavahendid paugupealt tänasesse õppekavasse ja –metoodikasse ei sobi, kuid pikemas perspektiivis tasuvad need end igal juhul ära.

«Enamasti on tehnoloogia esimese hooga ebamugav. Kui oled olnud õpetaja 40 aastat ja sul on kõik vihikud veel järgmiseks 20 aastaks valmis tehtud, ning sedasama kile saaks trafoprojektoril näidata veel 10 aastat, siis on selge, et see [tehnoloogia] ei sobi, see on ebamugav õpetajale,» mõistis Microsofti hariduskonverentsil kõnelnud Kalev Pihl õpetajate tõrjuvat suhtumist tehnoloogiasse.

Pihl oli selgelt infotehnoloogia kooli toomise poolt, kuid soovitas enne läbi mõelda, kui suur võib olla uue it-vahendi kasutuselevõtu mõju. Näiteks võib katsetamise käigus tekkida ka ebaõnnestumisi – õpetaja on mitu nädalat vaeva näinud uue rakenduse kasutuselevõtuga, kuid näeb siis lõpuks, et lahendus ei tööta, õpilastele selline õpetamisviis ei mõju.

Vastu võivad töötama hakata ka lapsevanemad. «Teie tahate, et õpilased otsiksid mitu tundi õhtul infot arvutist. Lapsevanemad aga ei toeta – miks ta peab, see on nõme, õpetaja töö on see ise välja otsida, las lapsed õhtul puhkavad,» tõi Pihl näiteid.

Valmis tuleks olla ka ära hoidma ohtlikke stsenaariume. «Näiteks, kooli õpetajate toas toimunud arutelu õpilaste käitumise ja olemuse üle pannakse veebi – mis juhtub kooli sisekeskkonnaga, lapsevanematega,» rääkis Pihl.

E-kooliga seoses lõi ta kujutluse olukorrast, kus kool saab järsku aru, et õpilaste hindeid on aasta jooksul «kohendatud» – kusjuures õpetajatel pole aimugi, kui palju neid muudetud on, millal, millistes ainetes või milliste õpilaste omi.

«Või mis juhtub, kui õpilased leiavad 70 protsenti materjalist ise internetist ja ütlevad, et ma ei viitsi tunnis käia, tulen ainul tunnikontrolli ajaks. Ja teie õpetajana istute tühjas klassiruumis,» püstitas ta järgmise võimaliku olukorra.

Suure tehnoloogiakasutuse tulemusel juba realiseerunud riskidena tõi Pihl välja keelekasutuse veebis. «Te ei näe seal drillitud eestikeelset teksti, kus komad ja suurtähed õiges kohas. Konsonandid tulevad hästi välja, vokaale pole vaja…» kirjeldas ta.

Mobiiltelefonide tõttu on juba harjutud, et kõik inimesed on 24 tundi ööpäevas kättesaadavad, mis seab ka üha kõrgemaid nõudmisi. «Keskendumisvõime on täiesti kadunud – pikalt ühele teemale või asjale keskendumine on väga keeruline,» tõdes Pihl.

Arvutinoortel on ka omad vaated kõikvõimalikele faktidele. «Te peate alati tundi andes arvestama, kas teie fakt sobib õpilase maailmapilti või ei sobi, kui tal on enne seda juba käes 150 000 fakti. Võite sattuda pooleks tunniks arutlema irrelevantse faktikillu üle, kui tegelikult tahtsite sel ajal terve teise teema ära rääkida,» märkis ta.

Tuttav pole alati parim viis

«Sageli kipume uutele tehnoloogiatele eelistama praeguse aja mõnusid. Sageli me ei oska hinnata, mis kasu sellest tänasest paarist tunnist lisatööst on meile 3-5 aasta perspektiivis,» sõnas Pihl ja tõi näite, et on ise õppejõuna pidanud mitu korda ümber toksima oma materjale teise programmi või lahendusse. See aeg aga on kiiresti end ära tasunud selle arvelt, et nüüd kontrollib 200 tudengi sooritatud teste tema eest arvuti.

Pihl ergutas uusi võimalusi kasutama, sest alati ei ole hea jätkata nii, nagu me siiamaani oleme teinud. «Ei ole mõtet õppida ladina keelt sellepärast, et meil kõigil on ladina juured.» Samuti ei tasu ülistada raamatut kui midagi väga traditsioonilist ja inimesele igiomast – aastasadu tagasi oli ka trükitud raamat võõrkeha inimkonnale ja suur samm tehnoloogiamaailmas.

Pihl soovitas õpetajatel julgelt tehnoloogiatega eksperimenteerida: «Lubage endale mõned vead, kuid kaaluge riske ja mõelge pikaajalise kasu peale. Eksperimenteerima peab, sest tehnoloogia areng kiireneb. Ei tasu ennast alahinnata - uskuge, et olete väga andekad. Teie oletegi see, kes ütleb, kas see tehnika tundub mõistlik, et see kasutusele võtta või tuleb see välja visata.»