«Ei ole mingit emotsiooni. Eks see tuli koordineerimata otse Trumpilt Putinile. Neid märke oli ju ka enne: eriesindaja käis Moskvas ja Trump ise on öelnud, et ta kavatseb helistada. Aga küsimus pole selles, kas kõne toimus, vaid mida räägiti,» rääkis Tsahkna Postimehele.
Eesti seisukoht on endiselt see, et Putin tuleb nõrgemasse positsiooni panna. Teisalt ei ole Putin ise oma eesmärke muutnud ehk mitte ainult Ukraina territooriumite juurde saamine, vaid Ukraina hävitamine ning Balti riikide, Poola, Soome, Rootsi aladest NATO ja Venemaa vahelise puhvertsooni tekitamine. «Putin peale kõnet Trumpiga lasi läbi oma kõneisiku Peskovi öelda oma positsioonid ehk ta kavatseb kõneluste käigus elimineerida juurpõhjused: me ei räägi ainult Ukrainast, vaid palju laiemast teemast. Selle kõnega Trump ei tugevdanud Ukraina ja lääne positsioone, vaid rääkis sellest, mida ei tehta ehk räägiti territoriaalse terviklikkuse küsimusest, kus Eesti kunagi ei kavatse tunnustada, et jõuga võetakse Ukrainalt territooriume ära. NATO liikmelisuses oleme jätkuvalt seisukohal, et see on kõige töötavam julgeolekugarantii. Eks see, mis puudutab julgeolekugarantiisid kuni NATO liikmeks saamisele tuleb kokku leppida Euroopa liitlaste ja Ukrainaga. Neid läbirääkimisi ei saa pidada ilma Euroopa ja Ukrainata.»