KUKU ⟩ Luurejuht: Vene eliidi seas on rahulolematust

Vene režiimi korrakaitsjad Moskvas Punase väljaku juures nädal pärast terrorirünnakut. Foto: NATALIA KOLESNIKOVA/AFP/Scanpix

Äsja avaldatud välisluureameti aastaraporti valguses rääkis ameti juht Kaupo Rosin Kuku saates «Sihik», et pealtnäha stabiilsete repressiivsete režiimide puhul võivad need seestpoolt osutuda õõnsaks. 

Vene eliidi seas pole just kõik tänase olukorra üle õnnelikud, kuid selline vastumeelsus hoitakse repressiivaparaadi abil kontrolli all, kirjeldas välisluureameti juht. «Olukord hakkab muutuma siis, kui inimesed, kellel on juurdepääs rahale ja relvadele ja informatsioonile otsustavad, et võib-olla on ilma Putinita parem edasi minna kui koos temaga,» rääkis Rosin, lisades, et juhul, kui Venemaal mingi muutus tulema peaks, juhtub kõik väga kiiresti üleöö ning meile üllatusena. 

Rosin rääkis, et veidi enam kui 40 protsenti Vene riigieelarvest on hetkel suunatud sõjategevusse ning see tuleb kõigi teiste elualade arvelt. «Me näeme seda, et käesoleval aastal hakkab Venemaa majandus sõja mõju tõsiselt tundma. Samamoodi ka tavaline venelane,» ütles ta. Seda, et majandus ja sellega kaasnev rahulolematus lähikuudel idanaabrit märkimisväärselt kõigutaks, Rosin samas ei usu. Kui jätkatakse aga tänasel trajektooril, võiks mõju lahinguväljale jõuda aasta lõpus või uue aasta alguses.

Droonid on Venemaa prioriteediks ning Rosina sõnul on selles vallas oodata investeeringuid ka järgmistel aastatel. Kuidas Venemaa oma ressursse droonitööstusesse juba täna suunab, saab pikemalt lugeda Postimehest.

Ühtlasi tehti juttu ka sanktsioonidest ning ehkki Venemaa suudab sanktsioonidest aeg-ajalt kõrvale hiilida, on Rosina hinnangul neist siiski palju kasu, kuivõrd varuosad jõuavad Venemaale aeglasemalt ning tõstavad hindu. «​Ütleks ikkagi nii palju, et meie hinnangul sanktsioonid absoluutselt töötavad,» nentis Rosin.

Just valusad sanktsioonid võiks olla üheks punktiks, mille venelased Rosina hinnangul läbirääkimistel lauale võiks käia.