/nginx/o/2025/01/31/16625880t1hf81c.jpg)
Selveri sisekontrolli juht Katrin Kuusk rääkis «Kuku pärastlõunale», et peamiselt annavad poevargustes tooni professionaalsed tegutsejad, kes viivad poest välja massiliselt kaupa ja paiskavad selle hiljem internetis müüki. «See on juba nagu omaette majandusharu.»
«Need vargad, kes võtavad mingi toote enda tarbeks, nemad on meie kõige väiksem mure. Suurem mure on need vargad, kes on sellele spetsialiseerunud – kellel on kindel tööandja ja kes võtavad kaupa kümnetes ja kümnetes eksemplarides,» rääkis Selveri sisekontrolli juht.
Kuusk kirjeldas, et vargad himustavad enim alkoholi, šokolaadi, kalatooteid ja elektroonikaseadmeid, nagu näiteks elektrilised hambaharjad või isegi tolmuimejad. Tegu on asjadega, mida on lihtne internetis kiirelt maha müüa ning Kuuse sõnul on Selveri kaupa nähtud näiteks Facebooki veebipoes.
Saatejuht Neeme Raua küsimusele, kui palju on inimesi, kes panevad asju tasku isiklike raskuste tõttu, vastas Kuusk, et nende osakaal kaupluste vargustes pole üldse märkimisväärne. «Pigem on nad järelturu ostjad ehk nad saavad sealt asju poole soodsamalt kätte,» lisas ta.
Sõltumata poe enda turvaväravatest ja kaameratest on Kuuse sõnul poeketi suurimaks mureks politsei ressursi puudus. «Me ei saa varastele midagi teha, kui meil ei ole piisavalt tõendusmaterjali. Vargad teavad, et neil on palju õigusi ja et tihti saavad nad vahele jäädes minimaalse karistuse,» selgitas Kuusk ning kirjeldas teooriat, mille järgi on poekettidel teinekord odavam lasta vargal varastada, kui tegeleda tema tabamisega.
Kuusk usub, et olukorra lahendamiseks on vajalik politsei ja riigi tihedam koostöö, kuid samas viitab ta ka sellele, et praegu ei ole Eestis piisavalt poliitilist tahtejõudu sellist süsteemi muuta. «Meil on olemas tehnikad ja süsteemid, et püüda varaste tegevust takistada, aga tõeline lahendus on riigi tasandil. Kui varas on kindel, et ta saab karistamatult tegutseda, siis teda ei peata mitte miski.»
/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)