Miks eelistada linnas liiklemisel lamellrehve, mitte naastrehve?

Foto: Shutterstock

Eestis on talverehvina lubatud kasutada selliseid naast- ja lamellrehve, mille märgistusel on kolm teravat mäetippu ja nende sees lumehelbe tähis. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Toomas Haidak nendib, et linnas liiklemisel tuleks eelistada lamellrehve.

Võrreldes naastrehviga kulutab lamellrehv vähem asfalti, mis vähendab Haidaku sõnul tänavate remontimise vajadust. See omakorda panustab ringmajandusse ning hoiab kokku kohaliku omavalitsuse raha. „Teiseks tekitavad lamellrehvid vähem müra. Liiklusmüra on ebameeldiv nii kõrvale kui ka üldiselt tervisele kahjulik. Seega iga võimalus müra vähendada on tervitatav,” lisab ta.

Vähem on teada, et rehvide, teekatte, teemärgistuse ja asfalti kulumisega jõuab õhku, pinnasesse ning veekogudesse ning ka meie toidulauale tohutul hulgal kahjulikke peenosakesi, sealhulgas mikroplasti. Lisaks mikroplastireostusele on sel negatiivne mõju ka tervisele. „Lamellrehvide kasutamisega paiskub keskkonda vähem tervisele kahjulikke peenosakesi, mis omakorda tähendab puhtamat linnaõhku,“ räägib Haidak.

Vanade rehvide vastuvõtu ja ümbertöötlusega tegelev Estonian Tire Recycling MTÜ tegevjuht Kaur Kuurme nendib, et kui inimesed sõidavad oma autodega põhiliselt põhimaanteedel ning linnas, on väga õige valik lamellrehv. Küll aga ei tohiks tema sõnul kasutada lamellrehve aastaringselt, sest lamellrehv kulub soojades tingimustes kiiresti ega pruugi järgmisel talvel olla enam sõidukõlbulik. MTÜ Rehviringluse juhatuse liige Einar Teesalu lisab, et rehvimüüjad soovitavad nii linnas kui ka hooldatud magistraalteedel kasutavate sõidukite puhul põhjamaiseid lamellrehve. Eelistada tuleks tuntud tootjate premium-rehve, mis on mõeldud just nimelt põhjamaistesse teeoludesse, ja jälgida, et rehvi küljel oleks kolme terava mäetipu tähis, mille sees on lumehelbeke.

Miks eelistavad osad inimesed endiselt naastrehve? Naastrehvid omavad peamist eelist hooldamata teedel jäistes tingimustes ning mustal jääl, mis tekib temperatuuri kõikumisel +1 ja -1 vahel. Samas on teadlaste arendustöö tulemusena tänased lamellrehvid omadustelt sarnased naastrehvidega, nii et linnas tasub kindlasti eelistada lamellrehve, kuna naastrehvidega lumeta teedel sõitmine lõhub asfalti ja tekitab peentolmu. Tänavatolm on aga seotud kõrgenenud riskiga mitmete tervisemurede tekkimiseks ja paraku ka oodatava eluea lühenemisega. Tartu Ülikooli teadlaste ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse uuringu kohaselt põhjustas õhusaaste 2020. aastal Eestis keskmiselt 1179 varajast surma, mis teeb kokku 14 179 kaotatud eluaastat ja mille tervisemõju rahaline ekvivalent hinnatakse 666 miljonile eurole.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti andmetel kogutakse pealinnas igal kevadel kokku ligikaudu 5500 kuupmeetrit ehk umbes 550 veokikoormat naastrehvidega lahti kraabitud ja üles paisatud teekatteosiseid. Tallinna Tehnikaülikooli naastrehvide mõju uuringust tulenevalt tagaks ainuüksi Tallinnas naastrehvide kasutusaja vähendamine 1,5 kuu võrra 1,2 miljoni euro suuruse kokkuhoiu teeparandustöödelt aastas. Eestis on naastrehve lubatud kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Ent mis saab rehvidest nende vananemisel?

Eestis kehtib alates 2006. aastast vanadele rehvidele tootjavastutussüsteem, mis tähendab seda, et nende tootja või maaletooja peab vastutama vanade rehvide tasuta kogumise ning taaskasutamise eest. 2025. aasta 1. juulist peavad antud kohustust täitma ka uute ja kasutatud autode maaletoojad. „Kuna rehvide maaletooja/tootja soovib tegeleda oma põhitegevusega, siis on loodud rehvide kogumise ja taaskasutamise jaoks rehvide tootjavastutusorganisatsioonid, mis peavad tagama, et kõik rehvid saaks kokku kogutud ning taaskasutusse suunatud,” selgitab Kaur Kuurme. Maaletooja/tootja maksab selle eest kokkulepitud tariifi, aga kokkuvõttes lisatakse vanade rehvide taaskasutustasu uue rehvi hinnale ja selle maksab kinni lõpptarbija.

Üle Eesti on üle 100 kogumispunkti, kuhu saab vanu rehve tasuta ära anda. Nendeks on kohalike omavalitsuste jäätmejaamad, vanu rehve võtavad vastu rehvivahetuse töökojad ning ka vanarehvide tootjavastutusorganisatsioonide määratud kogumiskohad. Tallinnas võtavad eraisikutelt tasuta rehve vastu jäätmejaamad Pärnamäel, Rahumäel, Pääskülas ja Paljassaares ning Lilleküla Ringmajanduskeskus. Rehvide äravedu ja taaskasutusse suunamist nendest kogumipunktidest korraldab MTÜ Rehviringlus. Eritüüpi rehvide, nagu veoki-, ATV või mootorrattarehvide üleandmiseks tuleb eraisikul koostada saatelehe taotlusvorm MTÜ Rehviringluse kodulehel.

Vanad rehvid on väärtuslik ressurss

Eestis tegutseb kaks rehvide tootjavastutusorganisatsiooni – MTÜ Rehviringlus ning Estonian Tire Recycling MTÜ, mis kasutavad erinevat käitluslahendust. MTÜ Rehviringlus korraldab vanade rehvide kokkukogumist, transporti ja taaskasutusse suunamist läbi erinevate partnerite ning kokku on ettevõttel vanarehvide jaoks seitse taaskasutusväljundit.

Näiteks antakse kasutatud veoauto- ja rasketehnikarehvid lõppkasutajalt üle protekteerimiseks. Protekteerimine on protsess, kus kasutatud rehvi kontrollitud ja tervelt karkassilt lihvitakse maha vana musterkiht ning selle asemele paigaldatakse ja vulkaniseeritakse uus musterkihi lint. MTÜ Rehviringluse juhatuse liige Einar Teesalu ütleb, et Eestis taastatakse peamiselt veoautorehve, mille hinna ja kvaliteedi suhe on väga hea – uutega võrreldes on need peaaegu poole soodsamad.

Vanadest veoautorehvidest toodetakse Eestis lõhkamis- ja ehitusmatte peamiselt Skandinaavia turule. Sorteeritud ja seongusse asetatud rehviplokid on perspektiivne tee-ehitusmaterjal seal, kus geoloogilised olud eeldavad suurte pinnasekoguste kasutamist. Eestis kasutatakse rehviplokke müra- ja kaitsevallide rajamiseks lasketiirudes. Plokke toodetakse ka transpordi optimeerimiseks ning nende eksport Indiasse toimub Teesalu sõnul kahel eesmärgil: põhiliselt toormena uute toodete, sh uute rehvide tootmiseks, ja väga vähesel määral energia saamiseks, sest rehvidest eraldatud riie põletatakse.

„Lisaks kasutatakse rehvihaket – see on tsemenditööstuses käsitletav kui alternatiivkütus fossiilse kütuse asendajana. Osa Eestis purustatud rehvihakkest kasutatakse prügilate dreenivate vahekihtide rajamiseks,” räägib Teesalu. Karjäärimasinate eri- ja täisrehvid purustatakse samuti rehvihakkeks, kuid neid, mida ei ole nende suuruse tõttu mõistlik purustada või muul moel käidelda, saadetakse Soome karjääridesse tagasitäite pinnaseasendajaks.

Estonian Tire Recycling MTÜ eesmärk on väärindada rehvid nende kasutusea lõppedes uueks materjaliks. Ettevõtte koostööpartner Ragn Sells AS avas 2024. aasta juunis Kundas rehvide purustamise tehase. Rehvipuru saab kasutada ehitusmaterjalina prügilate ehitamisel või katmisel, toota kummitoodete tarvis rehvigraanulit või suunata pürolüüsi protsessi, mille käigus valmib tooraine uute rehvide tootmiseks.

Teesalu möönab, et Eestis ei jää kasutatud rehvide äraandmine kuidagi kogumisvõrgustiku taha, pigem on probleem inimeste teadlikkuses, sest paljudeni pole ikka veel jõudnud info nende tasuta loovutamise võimalustest. „Nii juhtubki, et rehve jäetakse teadmatusest, ükskõiksusest või pahatahtlikkusest sinna, kuhu need ei kuulu. Teeme küll iga-aastast teavituskampaaniat ning oma panuse annavad ka kohalikud omavalitsused ja riik, kuid sõnum ei jõua ikka paljudeni. Kasutatud rehvid ei peaks kuhugi kuhjuma, sest lahendused nende käitlemiseks ja taaskasutamiseks on tänaseks leitud!”

Ära viska vanu rehve metsa alla, vaid vii tasuta kogumispunkti!

Tallinna jäätmejaamad võtavad elanikelt vastu tasuta kuni kaheksa rehvi korraga.