Sõeluuring on kasulik, aga üks abinõu on veelgi elupäästvam

Peale selle, et pahaloomulised kasvajad saaks õigeaegselt diagnoositud ja inimesed pääseksid võimalikult kiiresti ravile, on Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi onkoloogia professori Jana Jaali teiseks südameasjaks kiiritusravi kättesaadavus. Pildil prof Jaal lineaarkiirendi ehk kiiritusravimasina kõrval. Foto: Kristjan Teedema

Igal aastal saavad kümned tuhanded kutse, et tulla kontrollima tervist, ega pahad rakud ole omale pesa teinud ja levima hakanud, ent samal ajal jäävad tuhanded, kel tõesti tekkinud tõsine mure, oma saatust lubamatult pikalt ootama. Mis või kes neid aitab?

Tiina Mitt ei tundnud, et miski võiks valesti olla. Ja miks pidanukski olema?

Niipea, kui ta sai 50, tegi ta kauase meditsiinitöötajana täpselt nii, nagu ette nähtud: võttis iga kahe aasta järel vastu sõeluuringu kutse ja käis ära mammograafias. «Ma olen kuulekas inimene,» ütleb ta.

Aga viiendal korral läks teisiti. Radioloogiline uuring avastas tal ühes rinnas väikse, neljamillimeetrise läbimõõduga tüki. Ilma et ta oleks osanud midagi kahtlustadagi.

Lisauuringud kinnitasid viis päeva enne Miti 60. aasta juubelit, et tegemist on algstaadiumis, kuid agressiivse loomuga vähkkasvajaga.

Pool kuud hiljem pääses poja ja tütre ema ning nüüdseks neljakordne vanaema Tartu ülikooli kliinikumis operatsioonile. Kuigi arst oli pakkunud, et võib piisata väikse tüki lõikamisest, lasi Mitt eemaldada terve rinna. Talle tundus enda sõnul, et kui ta seda ei tee, ei pruugi ta saada haigusest lahti.