Tegijad, kelle hinges jätkub tuld ja kirge

Kes tahab olla tõsiseks ­ajakirjanikuks, selle hinges peab jätkuma tuld. Kirge. Tahtevõimu. Jumalikku sädet – annet. (1923)

Jaan Tõnisson (1868–1941?), Postimehe omanik ja väljaandja 1896–1931

Jaan Tõnissoni meediaauhindade selleaastased võitjad selgusid neljapäeval.

Valdkondlike preemiate nominatsiooni auhinna suurus on 500 eurot, laureaatidel aga 1000 eurot (bruto).

Niisamuti ootab sel kuul ees suur tänuüritus, kus antakse üle Jaan Tõnissoni ajakirjanduspreemia ja aasta noore ajakirjaniku tiitel.

Jaan Tõnissoni ajakirjanduspreemia nominendid on Ago Raudsepp (Postimees),

Erik Prozes (Postimees), Ülle Harju (Postimees), Meinhard Pulk (Postimees) ja Annika Auväärt (Pärnu Postimees).

Aasta noore ajakirjaniku preemia nominendid on Anita Avakova (Rus.Postimees), Indrek Ojamets (Kuku) ja Alexandra Saarniit (Postimees).

Jaan Tõnissoni ajakirjanduspreemia ja aasta noore ajakirjaniku laureaadid kuulutatakse välja 11. veebruaril toimuval Postimehe arvamusliidrite lõunal.​

Aasta noore ajakirjaniku nominendi preemia on 500 eurot ja laureaadi preemia 2000 eurot (bruto). Jaan Tõnissoni ajakirjandusauhinna nominendi preemia on 2000 eurot ja laureaadi preemia 8000 eurot (bruto).

Jaan Tõnissoni Postimehe Fond annab juba viiendat aastat välja meediaauhindu, millega tunnustatakse 19 valdkonna parimaid töid ja tegijaid.

Parim Postimehe uuriv lugu

Meinhard Pulk: «100 miljoni dollari jagu laadungit: Putini sõjamasinale vajalik mangaan liigub Venemaale Sillamäe kaudu»

Mees, kes veel teeb suuri asju

Meinhard Pulk Foto: Martin Pedaja

Meinhard Pulk on kahtlemata Eesti ajakirjanduse tipp. Seda näitab kasvõi mangaaniveo lugude seeria, millest nähtus, kuidas Vene sõjatööstusele hädavajalik metall on liikunud Eesti ja Läti sadamate kaudu – ja lausa mõlema riigi endiste tipp-poliitikute osalusel. Sõda Ukrainas on muutnud meie moraalset kompassi ning tavakodanikud panustavad ukrainlaste aitamisse, aga samal ajal on mõnigi ärimees mõelnud ainult enda rahakotile. Ikka ja jälle toob ajakirjandus välja neid tegelasi ning ikka ja jälle leiavad nad vabanduseks, et sanktsioonid puuduvad. Pärast Meinhardi tõstatatud teemat pandi ka mangaan sanktsioonipaketti ning Vene sõjard on sellevõrra nõrgem. See on ajakirjandus, mis päästab elusid, päriselt. Meinhardi peamiseks motivaatoriks ei ole au, kuulsus või preemiad. Ta on tõeline õigluse eest sõdija, kelles, olenemata tagasihoidlikust fassaadist, leidub tohutult elujõudu. See mees teeb veel suuri asju! Tarvo Madsen​​

Parim Postimehe lugu

Georgi Beltadze: «Vapustused Myanmaris»:​​​​ ​«Kuidas Eesti mees leidis end kohaliku hiina maffia teenistusest ja sunniti pommi valmistama»​​, «Eesti mehe uskumatu pääsemine surmasuust ja pantvangist»

Pöörase märuliloo paugutaja

Georgi Beltadze Foto: Martin Pedaja

Auhinnaga pärjatud Georgi Beltadze lugu Eestist pärit militaartaustaga turvaeksperdi Alex Kliševitši vapustustest Myanmaris, kus enda teada tavalisele ärimehele turvateenust pakkuma läinud mees sattus Hiina maffia ja Myanmari kodusõja keerisesse, ei ole ühestki otsast tavaline lugu.

Pöörase märulifilmisüžeega tõestisündinud lugu sattus Postimehe uudistetoimetuse juhataja ette eelmisel suvel. Kaugel Ameerikamaal oli The Washington Post seda lugu esimesena kajastanud (Beltadze rõhutus), ent Georgi üllatuseks oli Eestist pärit Alex vaid episoodiline kõrvaltegelane Hiina veebipettusi ja narkomaffiat paljastanud artiklis. Kui Beltadze Alexi üles otsis ja temaga tunde ja tunde rääkinud oli, sai selgeks, et siit tuleb lugu, mis ka lugu on. Materjal settis kuid ja siis kirjutas Georgi mammutloo valmis ühe hingetõmbe ja nädalavahetusega ning selle avaldamiseks tuli leida erilahendus nii paberil kui ka veebis.

Kolleegide poolt kahel korral aasta juhiks valitud Beltadze on tõestanud, et tal pole püssirohtu sarves mitte ainult tööka mesilastaru elu korraldamiseks, vaid ka vägevate lugude paugutamiseks. Jaan ­Väljaots

Parim Postimehe arvamuslugu

Mikk Salu: «Rail Baltic kui sajandi pettus»

Järjekindlalt terav

Mikk Salu Foto: Martin Pedaja

Mikk Salul on meie ajakirjanduse kui ühiskondliku valvekoera teravamaid hambaid. Rail Baltic on hiigelprojekt, mille juhtimine ja suhtekorraldus on algusest peale silma paistnud käpardlikkuse ja vastuoluliste selgitustega. Esmalt läks kogu kriitikaaur trassivaliku peale, hiljem tõusid päevakorda kulud ja tasuvus. Projekti on kritiseerinud paljud ajakirjanikud ja eksperdid, kuid kõige järjekindlamalt ja süsteemsemalt on seda teinud Mikk. Mullu suvel tõi ta artiklis «Rail Baltic kui sajandi pettus» välja kümme punkti suurest vassimisest, mis kõik vajavad kiiret selgitamist. Ta näitab, et praegu põleb raha Rail Balticu projektis eesmärgitult, rumalalt ja tagasipöördumatult. Selle elluviimisega on seotud mitu peaministrit, mis tähendab, et keegi ei vastuta. Mikk toob poliitikute selgituste kvintessentsina ära reformierakondlasest poliitiku Mart Võrklaeva sõnad, et kui valmis saab, eks siis näeme, kas on kasumlik või mitte. ​Aimar Altosaar​​​

Aasta veebihunt

Triin Palmipuu

Perfektne kokteil vaistust, julgusest ja hoolimisest

Triin Palmipuu Foto: Martin Pedaja

Mis loom on veebihunt? Ajakirjanik, kes leiab üles täpselt need lood, mis lugejaid kõnetavad. See vajab päris erilist talenti. Inimesi juhivad ju tunded ning sel aastal tiitli teeninud Triin «Palmi» Palmipuu on tunnete mõistmise meister. Ta on soe, siiras, särav ja suurepärase huumorimeelega; kirjutanud kümneid põnevaid kaanelugusid ja uurivaid artikleid, käinud isegi metsas karusid vaatamas. Tema reisikolumn «Palmipuu palmi all» on üks Eesti populaarsemaid ning podcast «Oma tuba, oma luba» lausa kisub kuulama. Meeskonnakaaslased armastavad teda – mitte ühegi teise Postimehe töötaja auks pole tervet tema lauda ja tooli üle kleebitud portreedega, mille juurde viis läbi kontori kulgev «palmiallee». Triinu sünnipäeval aga omad talle just sellise üllatuse tegid. Kes Palmit ei armasta, need lihtsalt veel ei tunne teda. ­­Kristina Herodes​​

Parim venekeelne lugu

Svetlana Karabut: ««Я кричала, а люди шли мимо!» В торговом центре Kristiine девушка стала жертвой сексуального домогательства»

Täpse keelekasutusega hea jutustaja

Svetlana Karabut Foto: Martin Pedaja

Ajakirjandusliku meisterlikkuse üks näitaja on võime pääseda olulise teadmise või kogemuse kandja naha alla, pälvida tema usaldus, et sünniks hea ja mõjus lugu. Seksuaalvägivalla juhtumid löövad mõra turvatundesse, kuid sageli kardab ohver rääkida juhtunust politseile, ammuks siis ajakirjanikule. Kuid Svetlana suutis ühe sellise šokeeriva looga seoses luua usaldusliku õhkkonna. See materjal heidab valgust üksikjuhtumile, kuid käsitleb ka probleemi laiemalt, aitamaks ennetada taolisi rünnakuid tulevikus. Svetlana stiili iseloomustab täpne keelekasutus, kaasahaarav jutustamisviis ning süvitsiminek. Lisaks on ta Postimehe venekeelsele meelelahutuslikule portaalile Limon väga hooliv, asjatundlik ja kolleegide hulgas hinnatud juht. ­Sergei Metlev​​

Parim venekeelne arvamuslugu

Aleksander-Mark Kappi: «Репортаж длиною в 11 месяцев: журналист Rus.Postimees отслужил в армии и теперь рассказывает всю правду»

Julgeb sisukohti jagada

Aleksander-Mark Kappi Foto: Martin Pedaja

Paljud ajakirjanikud ei taha liiga sageli arvamuslugusid kirjutada. Mõni on lihtsalt tagasihoidlik töömesilane, kellele ei meeldi oma seisukohti jagada. Samas on arvamusartiklid reeglina tabavad ja nüansirohked. Kuidas kirjutada 11 kuust ajateenistuses? Aleksander-Mark on saanud hakkama väga huvitava ja detailirohke tekstiga, julgedes nii kiita kui ka kritiseerida, samuti muuta end korraks haavatavaks. Žanriliselt asub lugu reportaaži ja arvamusloo vahel, kuid kuna see on kirja pandud väga isiklikult, on tegu pigem erilise arvamuslooga. Meil on hea meel, et Aleksander-Mark on pärast Eesti rahva kaitsmiseks vajalike oskuste omandamist tagasi meie toimetuses ning uus loomepuhang annab talle tuult tiibadesse. ­Sergei Metlev​​

​​Aasta veebilahendus

​Digiajakirjad (Heidi Ruul, Maarja-Liis Orgmets, Madis Kartau, ​Christin Liis Krass, Kristina Herodes​, Meelis Roll, ​Kristo Kiisk ja Sander Ilvest)

Digiajakirjade toel lahtisest uksest sisse

Madis Kartau, ​Christin Liis Krass, Maarja-Liis Orgmets, Meelis Roll ja ​Kristo Kiisk Foto: Martin Pedaja

Digiajakirjade idee on lihtne: pakendada huvitav ja väärt sisu veebis meeldejäävasse vormi, nii et lugeja tunneks, et ta saab midagi erilist. Umbes aasta eest avalikkuse ette jõudnud digiajakirjade komplekt saab sellega suurepäraselt hakkama. Erilise tunde tekitamine on arvatust enamasti töömahukam ja keerulisem, eriti kui ei soovi kulutada sellele sadu ja sadu arendustunde. Selliste projektide puhul on oluline, et disainerite ja arendajate vastas istuks sisumees(nais)kond, kes on tulemusest kirglikult huvitatud. Õnneks kõik klappis ja tulemuseks on Tõnissoni digilahenduse preemia. Digiajakirjade pluss on, et nad on ühtviisi mõjusad nii suures arvutis kui ka mobiilis. Ajakirja taskusse polnud Eestis veel pandudki. ­Aarne Seppel​​

Aasta keelesõber

Raimu Hanson

Keelemängur

Raimu Hanson Foto: Martin Pedaja

Raimu Hanson on iga keeletoimetaja, toimetaja ja lugeja unistus, sest oma tagasihoidlikus põhjalikkuses on tema kirjutatud lood parimas eesti keeles algusest peale. Raimu mäng keelega on maitsekas ja mahlane, kuid ei väärata vigurdamisse. Mida tähendab nauding hea emakeele ja vaimuka sisuga tekstist, teavad kõik, kes on lugenud tema lugusid omal ajal juba Edasist, rääkimata Postimehest, selle nädalalõpulisadest ja viimased paarkümmend aastat Tartu Postimehest. NB! Pöörake tähelepanu pisikesele päevapildile Tartu Postimehe paberlehe avakülje alumises vasakus nurgas – need värsid on Raimu kirjutatud. Jaan Väljaots​​

Aasta välisautor

Vahur Laiapea

Hingelausuja

Vahur Laiapea Foto: Martin Pedaja

Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi nimetab Vahur Laiapea kirjutisi, olgu need «Ukraina päeviku» sissekanded või sari «Inimestest aegamööda», aeglaseks ajakirjanduseks. Vahur ei kiirusta ega otsi kõmu, vaid süveneb ja puurib hinge. Ta võtab inimese elu pulkadeks lahti ja põimib selle ilusate vahekihtidega väärikaks looks, sõltumata allikast. Olgu see ukrainlanna, kelle pereliige on praegusel verisel ajal ebaõiglaselt hukatud, või hooldekodu elanik siin Maarjamaal, kes elanud kirjut elu ja ootab nüüd manalateele minekut. Vahuri tekste on edukalt tutvustatud ka rahvusvahelisele lugejaskonnale, kinnistades teda kui tõelist hingelausujat, kes suudab ridade vahel peituvate varjunditega anda edasi nii inimese traagikat kui ka rõõme. Georgi Beltadze​​

​​​