ANALÜÜS ⟩ Valitsusest kostis Venemaa võrgust lahti ühendamise teemal vastakaid signaale

Kiisa varuelektrijaama juurde Harjumaal on desünkroniseerimise ajaks toodud turvalisuse tagamiseks betoontõkked. Foto: Eero Vabamägi

Sellel nädalavahetusel ühendavad Baltimaad end lahti Venemaa elektri-süsteemist. Kui veel mõni päev tagasi tundus, et valitsuse kommunikatsioon kipub sellel teemal lappama minema – püüti näidata rahulikkust ja kindlameelsust, kuid tegelikult hakkas ligi hiilima hoopiski mingi närvilisus –, siis täna ollakse ree peal tagasi.

Õnneks on alati mingi muu ja järgmine teema, mis eelmise tapab. Olgu selleks plaate keerutav siseminister Lauri Läänemets (SDE) või tollide ja Gaza äraostmisega möllav Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, igal juhul tulevad peale uued asjad ning desünkroniseerimine – mis siis, et väga suur ja tähtis – jääb natuke tagaplaanile. Kui eesmärk on rahva rahustamine desünkroniseerimise vallas, siis see töötab.

Üldjoontes tahab valitsus ning konkreetsemalt Elering, kes lahtiühendamise eest vastutab, öelda korraga kahte asja. Esiteks, et olge rahulikud ja midagi ei juhtu. Meenutades siin peaminister Kristen Michali (RE) öeldut «meil on plaan ja plaani varuplaan ja varuplaani varuplaan ja nii edasi». Teisalt tahaks jälle öelda, et valmis tuleb olla halvimaks ehk varuge tikke ja ostke generaator. Nende kahe eesmärgi sünkroniseerimine on aga paras pähkel ja paratamatult kipub pendel liikuma teises suunas, sinna ärevust ja ebakindlust tekitava külje poole.