/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/02/04/16634961t1h65a3.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) võttis teisipäeval pidulikult vastu mitu idapiiri arendust – uuendatud kordonihoone, seirepositsioonid Narva jõel, uue seiresüsteemiga maismaapiirilõigu ning 21 kilomeetrit viivitusaeda.
FOTO ⟩ Narvas avati uuendatud piirivalvekordon
PPA peadirektor Egert Belitšev rääkis, et idapiiri väljaehitamisel käib töö korraga mitmel suunal.
«Kuna maismaale plaanitud taristu hakkab valmis saama, siis üha suurem osa tööst käib seiretehnika ja süsteemidega. Praeguseks on 135 kilomeetri pikkusest maismaapiirist viivitusaiaga kaetud ligi 90 kilomeetrit,» ütles politseijuht.
Esimene osa uuest piiritaristust on varustatud kaasaegse seiretehnikaga ja valmis on esimesed Narva jõe seirepositsioonid.
«See tehnika ja taristu on meile suureks abiks, kuid kõige olulisem lüli piiri valvamisel on ikkagi inimene. Seetõttu on tähtis, et saame nüüd Narvas tööd teha ja ka sellest välja puhata kaasajastatud ruumides. Tänan PPA nimel kõiki partnereid, kes idapiiril valminud projektide õnnestumisele kaasa aidanud ja teevad sellega Eestit turvalisemaks,» lausus peadirektor.
Narva kordoni rekonstrueeris OÜ Nordlin Ehitus ja projekti juhtis Riigi Kinnisvara AS. Kordonihoones on kaasaegsed töötingimused piirivalvuritele, seal paikneb uus juhtimiskeskus ning ruumid varustuse ja relvastuse hoidmiseks ja hooldamiseks. Kuna piirivalvuri töövahetus kestab nädala, siis oli tähtis kaasajastada ka ööbimistingimusi ja olmeruume.
Seirepositsioonid Narva jõele ehitas KMG OÜ. Tänaseks on need juba osaliselt ka tehnikaga varustatud, kuid edaspidi on sinna planeeritud veel täiendava seiretehnika paigaldamine, ka seirepositsioone tuleb lähiaastatel juurde, et tagada võimalikult hea ülevaade jõepiiril toimuvast.
Optimus Systems AS paigladas piirilõikudele 1-3 uuendatud seiretehnika. 2022. aastal valmis saanud esimene kaasaegse taristuga piirilõik on nüüdseks täielikult kaetud uuendatud tehnikaga.
Piirilõigul 9-10 sai valmis esimene etapp – 21 kilomeetrisel lõigul tehti maastikuparendustöid ning paigaldati viivitusaed. Need tööd tegid ATEMO OÜ ja AS TREF. Edaspidi lisandub sellele piirilõigule samuti patrullrada.
Idapiiri täieliku väljaehitamise töö jätkub - aasta lõpuks loodetakse valmis saada maismaa piiritaristu, mis tähendab, et viivitusaiaga on kaetud 109 kilomeetrit meie maismaapiirist. Aed katkeb vaid kohtades, kus maastik on jalgsi läbimatu, näiteks veekogudel ning väga soistel aladel, kust kaudu ebaseaduslikult piiriületamine oleks äärmisel keeruline ja valvamine. Neis kohtades on oluliselt mõistlikum piiri valvata tehniliste vahenditega.
Narva kordoni rekonstrueerimine, viivitusaed ning seirepositsioonid Narva jõel rajati riigieelarvest ning seiretehnika paigaldamist maismaapiirile ning Narva jõele ning juhtimiskeskusesse kaasrahastas Euroopa Liit.