Rohkem kui 150 raviasutust jätkab tegutsemist patsiendikindlustuseta

Süstal. Foto on illustreeriv. Foto: Madis Veltman

Kuigi kõigil tervishoiuteenuse osutajail, olgu nad perearstid või haiglad, nõelravi tegijad või hambaravikabinetid, peab alates eelmise aasta 1. detsembrist olema sõlmitud nn patsiendikindlustuse leping, ei ole peaaegu iga kümnes terviseasutus seda tänaseni teinud.

Terviseameti registri andmeil on Eestis kokku 1670 kehtiva tegevusloaga asutust, millest oli lõppeva nädala keskpaigaks tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustuse leping – mida rahvakeeli kutsutakse patsiendikindlustuseks – sõlmimata 156 asutusel. Nimetatud kindlustus aitab hüvitada tervishoiuteenuse osutamise käigus patsienti tabanud kahju, mis on tekkinud raviprotsessi käigus ning mis oleks olnud tõenäoliselt välditav.

Näiteks 532 hambaraviasutusest puudub kindlustusleping 51-l. Perearstidest oli jaanuari lõpus leping puudu ühel asutusel, ent kuna see alustab tegevust homme, 1. veebruaril, jäi veel aega lepingut sõlmida. Terviseameti register näitas jaanuari viimasel päeval, et kindlustus oli puudu ka taastusravi pakkuval Viimsi haiglal, kuid terviseamet kinnitas, et nende leping PZU Kindlustusega hakkab kehtima veebruari esimesest päevast.