KUKU ⟩ Aasta arst kirjeldab patsientide salajasi soove

Katrin Elmet Foto: Tiit Mõttus

• Anestesioloogid loovad tippkirurgidele head tingimused, kuid jäävad sageli varju.
• Eakad patsiendid avaldavad soovi narkoosist mitte ärgata, väljendades eluväsimust.
• Katrin Elmet sai Eesti aasta arsti tiitli, tehes põhjalikku tööd anestesioloogina.

Eesti aasta arsti tiitli pälvinud Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloog Katrin Elmet kirjeldas «Kuku pärastlõunas» anestesioloogi tööd, milles tema sõnul tuleb üpris sageli ette, et eakas ja haige patsient avaldab lootust, et ta narkoosist enam üldse ei ärkakski. 

Eesti aasta arstiks valiti tänavu Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloog ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku arst-õppejõud doktor Katrin Elmet, kes näeb möödunud aastat nagu iga teist, sõltumata sellest, et avalikkuses oli palju arutelusid tervishoiu puuduste üle. 

«Ma tunnistan ausalt, et ma väga sellesse ei süvene,» viitas ta nii raha, kui ka inimeste puudusele meditsiinis. «Ma olen tänulik, kui mul on head töövahendid ja ma olen pisut vihane, kui mul neid ei ole. Ma ei ole rõõmus, kui ei jätku inimesi, kes töötaksid, ja sa pead ise liiga palju töötama ja nii edasi, aga laias plaanis on ju kõik hästi, meil on rahu,» ütles Elmet.

Enamasti kuuleme tippkirurgidest- ja kardioloogidest, kuid anestesioloogidest mitte, arutles aasta arst. «Anestesioloog on inimene, kes on tippkirurgi meeskonnas, kes loob tippkirurgile võimalikult head tingimused oma tähtsa töö tegemiseks ja ma arvan, et kui sa oled ikka liiga suure tähelepanuvajadusega, ära parem anestesioloogiks hakka,» on Elmet seisukohal. 

Lisaks anestesioloogi töö erinevatele tahkudele kirjeldas Elmet ka oma kogemusi patsientidega. Saatejuhi küsimusele, kas mõni patsient on palunud end ebaõnnestunud operatsiooni järel üles mitte äratada, märkis Elmet, et otseselt sellist palvet temale esitatud ei ole. Küll aga on väga paljud eakad inimesed märkinud enne narkoosi: «​Oleks nii, et ma enam ei ärkaks». 

«Nii oleks kõige parem oma eluga lõpule jõuda, sest elust väsinud eakad inimesed, kui nad on veel haiglasse sattunud, kui nad on haiged, kui neil on kannatused — siis sellist pöördumist ei ole üldse mitte harva ette tulnud,» kirjeldas anestesioloog vestlusi patsientidega.

Operatsioonilauale jõuab ka ligi 100-aastaseid inimesi, kellega tuleb arstil riskidest igal juhul juttu teha. «Nendega on olnudki vestlused, mida nad arvavad sellest, kui asjad lähevad viltu. Mina olen küll saanud ainult sellise vastuse: «Loomulikult me ei taha, et elustatakse. Loomulikult ma ei taha, et pannakse torusid. Loomulikult ma ei taha mingit intensiivravi osakonda. Kui midagi juhtub, siis las juhtub,» rääkis aasta arst ning lisas, et kokkuvõttes on see täiesti mõistetav.

«Kui sa oled elanud pika elu, siis sa tahaksid, et see elu lõppeks ilma kannatuste ja piinata,» nentis ta.  

Aasta arsti aitasid valida www.arst.ee portaali lugejad ning lõpliku valiku tegi esitatud kandidaatide sest žürii, kuhu kuulusid perearst ja riigikogu liige doktor Eero Merilind, Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa ning terviseminister Riina Sikkut. Tänavu valiti Eesti aasta arsti juba 23. korda. Pidulik auhinnatseremoonia toimus neljapäeval Mustpeade majas, kus aasta arstile andis Kristiina Oppi klaasskulptuuri üle terviseminister Riina Sikkut.