Vene gümnaasiumide 12. klasside õpilased sooritasid esmaspäeval eesti keele riigieksamit, gümnasistide hinnangud eksami raskusastmele olid lahkuminevad: mõnele tundus eksam raske, teised leidsid jälle, et ülesanded olid väga lihtsad.
Vene gümnasistid hindasid eesti keele riigieksami raskust erinevalt
DzD.ee korrespondent rääkis Tallinna Kesklinna Vene gümnaasiumi õpilastega vahetult peale eksami sooritamist.
12. klassi õpilane Ljudmilla Gritskevitš tunnistas, et tervikuna tundus eksam talle küllaltki raske, eriti kuulamise osa ning ülesanne, kus tuli panna sõnad õigesse vormi. «Eksami tulemus on mulle väga oluline, kuna soovin astuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonda,» rääkis neiu.
«Põhimõtteliselt ei olnud eksam väga raske,» tunnistas Darja Suškova. «Võibolla oli mõnedel probleeme kuulamise osaga, mõnedel lugemisega: tekstid olid pikad ja küsimusi palju. Eksami tulemus on tallegi oluline, kuna ta tahab jätkata õpinguid Eestis. «Väga tahaks saada üle 60 punkti,» lisas Darja.
12. klassi õpilaste Danili ja Jekaterina jaoks tundus eksam kerge, noormees tahab kõrghariduse omandada Eestis, tütarlaps aga piiri taga.
Abiturient Eduard Bogdanov leiab, et eksam oli kerge – kõige keerulisem eksami osa oli «keele struktuur». Oma šansse eksamil hindab ta heaks ning loodab koguda piisavalt punkte, et saada kätte kategooria B2. Eksami tulemust peab noormees oluliseks hoolimata sellest, et kavatseb edasi õppida välismaal – Eduard tahab minna Inglismaale juurat õppima.
Eksamit vastu võtnud eesti keele õpetaja Erika Lestman leidis, et eksam polnud raske. «Aga ma ei oska öelda seda õpilase vaatenurgast,» lisas ta. Õpilaste ettevalmistuse taset hindas ta eksami eduka sooritamise mõttes heaks.
Eesti keele riigieksam on mitte-eesti koolide lõpetajatele kohustuslik. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse andmeil registreerus sel aastal eksamile 2980 inimest, neist 1791 olid gümnasistid ja 1126 kutseõppeasutuste õpilased ning 63 oli kool lõpetatud juba varem.