Vene hariduse aktivist: kapo kiusab

Kurikuulus suudlusfoto, mille autor ja ajakirjandusele edastaja on teadmata. Alisa Blintsova on veendunud, et kaitsepolitseinikud jälitasid ja pildistasid teda ning saatsid foto ka meediasse, et segada ja diskrediteerida tema võitlust venekeelse koolihariduse nimel. Foto: Autor teadmata

Eestis venekeelse hariduse eest võitlev naine süüdistab kaitsepolitseid tema eraelu puudutavate delikaatsete fotode lekitamises meediasse.

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart tegi eelmisel nädalal avalduse, milles teatas, et kaitsepolitsei diskrediteerib ja naeruvääristab Eestis teisitimõtlejaid.

«See ei käi ainult poliitikute kohta,» teatas Kõlvart. «Räige näide sellest on MTÜ Vene Kool Eestis juhatuse liikme Alisa Blintsova jälitamine, mis leidis meedias palju väiksema kajastuse kui minu nime sattumine kapo aastaraamatusse. Avaliku elu tegelast jälitati ja tungiti tema isiklikku ellu, üritades hiljem kasutada saadud foto- ja videomaterjale tema diskrediteerimiseks.»

Üks eriteenistuste levinumaid töömeetodeid kogu maailmas on katsed diskrediteerida. Ent Eestis on selline väide kindlasti erakordne. Süüvides Kõlvarti mainitud juhtumi detailidesse, koorub välja lugu, milles on nii paras kogus armudraamat kui, tõepoolest, eriteenistustele läbinisti omast käekirja.

Kõlvart pidas oma avalduses silmas tema tuttava kohta mõni nädal tagasi venekeelses Delfis ilmunud fotot. Neil fotodel suudleb kahe lapse ema Blintsova mehega, kes ei ole tema seaduslik abikaasa ja laste isa.

Kapo ei kommenteeri

Loo muudab huvitavaks fotode meediasse jõudmine. Ja nagu ikka, lisab põnevust fakt, et keegi ei tunnista avalikkuses fotode ja video tegemist oma kätetööks. Küsisime eriteenistusest otse, kas kapo on tõesti neid huvitanud isiku jälgimisega saadud infot teadlikult ajakirjandusse lekitanud. «Kaitsepolitseiamet ei pea võimalikuks esitatud küsimuste osas kommentaare anda,» saime lakoonilise ja etteaimatava vastuse.

Jäi üle pöörduda otseallika poole. Blintsova versioon kapo tagakiusamisest ei olnud enam uudiseks. Meid huvitas fotode taust.

«Mul oli 4. märtsil sünnipäev. Need fotod ja video (salvestisi oli kahte tüüpi – R. B.) on tehtud päev hiljem restorani Gianni juures, kus ma kohtusin minuga sama kooli hoolekogusse kuuluva inimesega, kes soovis mind õnnitleda,» rääkis naine.

Kohtumise lõppedes väljus paar restoranist ja jätkas vestlust õues. Selle lõpus jäeti hüvasti suudlusega. Sõbraliku suudlusega? «No ta suudleb ikka tugevalt,» tunnistas Blintsova.

Sündmused hakkasid arenema mitu nädalat hiljem, kui märtsi lõpus helises Blintsova abikaasa töökoha ametitelefon. Helistajaks oli vabakutseline vene ajakirjanik, kes teatas insener-projekteerijana töötavale mehele, et tal on tema naise kohta «infot, millel võib olla katastroofiline tagajärg».

Meil «kustus» postkastist

Ajakirjanik kutsus mehe omale koju ja näitas seal talle kuus minutit pikka videosalvestist Gianni ees toimunust. Lõpuks salvestas ajakirjanik video ja suudluse fotod kettale, mille ulatas jahmunud abikaasale.

«Video on filmitud teisel pool teed seisnud autost professionaalse kaameraga,» selgitas Blintsova Postimehele. «Ilmselt on filmimisel kasutatud statiivi, sest kaamera ei värise. Ja fotod on teinud keegi teine sealtsamast autost.»

Kust ta teab, et foto ja videomaterjal on erinevad? «Failide infost on see näha. Üks oli salvestatud Canoniga ja teist ma peast öelda ei oska,» põhjendas naine.

Heategijat mänginud ajakirjanik väitis, et sai need materjalid meiliga ja nende salvestiste taga on MTÜ Vene Kool Eestis juhatusse kuuluv Aleksei Hvatov. Mees, kellel olevat raadiotehniku haridus ja kes seetõttu jälitamistehnikat hästi tunneb.

Blintsova sõnul küsis tema mees kinnituseks saatja meiliaadressi, ent ajakirjaniku väitel olevat tal see e-postkastist kustunud. Ning üleüldse tegevat ta seda kõike vaid seetõttu, et tundis kunagi mehe isa ja soovib mehele head.

Ei midagi üllatavat – eriteenistusele on katse tülika asutuse juhtkonda omavahel konflikti ajada igivana töömeetod. Ent hoopis intrigeerivam on, kuidas selline materjal anonüümselt ajakirjanikuni jõudis.

Politsei ei näe probleemi

Ent sellel lool on veel käike. Paar nädalat pärast seda, kui Blintsova oli kodus abikaasaga arusaamatused ära klaarinud, ilmusid need fotod välja venekeelses Delfis. Autoriks märgiti seal väheütlev «lugeja foto».

Sellega oli Blintsova kannatuste karikas täis. Ta kirjutas ebaseadusliku jälitustegevuse asjus Põhja politseisse kriminaalasja algatamise avalduse. Uurija kutsus naise ja tema abikaasa vestlusele, võttis asjade üle otsustamiseks mõtlemisaega ja teatas eelmisel nädalal, et kuriteokoosseis selles asjas siiski puudub.

Keeldumise põhjendused olid otse öeldes naljakad – avaliku elu tegelasena (see, kust jookseb avaliku elu tegelase piir, on kindlasti vaieldav küsimus – R. B.) peab Blintsova olema avalikkuse kõrgendatud tähelepanuga harjunud. Ja kõigele lisaks ei nähtu materjalidest, et teda oleks jälgitud pikema aja jooksul, sest nii video kui fotomaterjal on salvestatud ühest olukorrast.

Blintsova lubab uurija otsuse küll prokuratuuris vaidlustada, ent tõele näkku vaadates – ülima tõenäosusega on see võitlus tuuleveskitega.

Kapot ei huvita Blintsova, vaid temaga seotud MTÜ

Kahe lapse ema ja Tallinna Ülikoolis politoloogiaalast doktoritööd tegev 36-aastane Alisa Blintsova ei ole kindlasti kapo esmatähtsate huviobjektide hulgas.

Küll hoiab eriteenistus aktiivselt silma peal MTÜ-l Vene Kool Eestis, mis võitleb venekeelse koolihariduse eest Eestis. Kaudselt on selle liikumise tegevus initsieeritud otse Kremlist, kes on teatanud, et seab kõrgele venekeelsete isikute huvid naaberriikides.

Blintsova oli venekeelse hariduse eest võitlejana aktiivne aasta tagasi, kui talt ilmus Eesti Päevalehes kaks arvamusartiklit: «Eestlased ei talu venelaste arvamust» ning «Eesti kolhoos ja koalitsioonileping».

Veel mullu blogi pidanud naine on nüüd avalikkusest tagasi tõmbunud. Kuid ta kaitseb endiselt vene laste õigust saada Eestis haridust emakeeles. «Ma pole Kremli tööriist. Olen lihtne inimene, kes seisab oma õiguste eest. Olen oma elus käinud Venemaal vaid ühe korra,» ütleb ta. Risto Berendson