KUKU ⟩ Jüristo: on tekkinud professionaalsed protestijad, keda teema otseselt ei puuduta

Nursipalu harjutusvälja vastane meeleavaldus Toompeal. Foto: Sander Ilvest

Olgu näiteks tuulepargid või Nursipalu harjutusväljak – mõlemad on üldsuses teravat poleemikat tekitanud ning tüli protestivate gruppide ja ametnike vahel on jõudnud nii meediaveergudele või politseissegi. Sihtasutuse Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo rääkis Kuku raadio saates «Sihik», et ta ei ruttaks sellist lõhestumist idanaabri mõjutustegevuse arvele panema. 

Kui varem tugines tuuleparkide teema eeskätt kohalike elanike hirmudele ja vastuseisule, siis nüüd räägitakse juba koordineeritud strateegiast. Näiteks Saaremaa vallaametnikud on saanud kümneid ühenäolisi kirju, mille tõttu on abi otsitud ka politseist. 

Jüristo sõnul on viimasel ajal märgata, et universaalne nn vastaste rinne on tugevasti koondunud. «On väga palju koostööd ja koordineerimist. Erinevalt sellest, mis meil siin varem on olnud ehk varem olid rohkem sellised põlveotsas kokkusaamised.» Vastuseisu korraldamine on varasemate näidete abil ja sotsiaalmeedia toel palju lihtsamaks muutunud, lisas ta. 

Protestima kogunevad Jüristo sõnul ka need, kellel teemaga seoseid ei pruugi olla. «Nagu siin oli Nursipaluga, et mobiliseeruvad inimesed, kes ei ole tingimata need, kes ise otseselt sellest teemast puudutatud on, aga kes ongi justkui sellised professionaalsed protestijad,» selgitas ta.

Tarmo Jüristo Foto: Tairo Lutter

Veel üheks näiteks tõi ta Rail Balticu, millest huvitatud inimeste arv sihtasutuse andmetel paar aastat tagasi järsu tõusu tegi. «Oli näha, kuidas ühel hetkel nende inimeste hulk, kes ütlesid, et neil ei ole arvamust või ei oska öelda, hakkas järsku kasvama. Me lõpetasime selle küsimuse jälgimise ära, kui nende hulk jõudis kuskil 25 protsendini. Kui me alustasime, oli see kuskil kuue kuni seitsme protsendi ulatuses,» meenutas Jüristo. Kas polnud Rail Balticu vastu sõna võtvad inimesed rahul projekti endaga, olid mures looduse pärast või näitasid rahulolematust hoopis valitsuse suhtes.

Kas sellises lõhestatuses peaks kahtlustama ka Venemaa kätt? «Ma oleks ettevaatlik selliste järelduste tegemisega, et siin on kindlasti Vene riik või suur huvigrupp, kes seda kõike rahastab,» lausus sihtasutuse juht, lisades, et samas on selge, et mõjutustegevusega tegelevale idanaabrile on pinged siinmail meeltmööda.