Vandeadvokaat Ants Nõmper: võib vabalt juhtuda, et mõni silmasüsti tõttu kannatanu ei saa kindlustuselt midagi

Advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper, Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud. Foto: Stina Kase / Ellex Raidla

Tallinnas Turmani silmakliinikus detsembri keskel raviprotseduuri järel tõsise silmapõletiku saanud inimeste lootus, et uus patsiendikindlustuse süsteem nende kannatused korvab, võib olla kohati liiga suureks puhutud, ütleb advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper, Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud.

Riigi Teataja järgi on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse loomise eesmärk patsiendi parem kaitse ja senisest lihtsam hüvitise taotlemine. Taotlemine võib ju olla lihtsam, aga mis saab edasi, kui taotlus on sisse antud? Inimesed peavad olema valmis ootama kuni 180 päeva ehk pool aastat, enne kui kindlustusandjal tuleb otsustada, kas ta taotluse ka rahuldab.

Sõltub, millega võrrelda. Alternatiiv oli varem minna koos advokaadiga kohtusse, mis oleks keerulisem, või pöörduda terviseteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni. Ütleks, et ekspertkomisjoni pöördumine oli vähemalt sama lihtne, võib-olla isegi lihtsam, kui on praegu kindlustusandja poole pöördumine.

Mida pidi patsient uuest vastutuskindlustusest siis ikkagi võitma?

Probleem oli selles, et terviseteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsused ei olnud kellelegi siduvad ja neid ei olnud ka võimalik kohtus vaidlustada. Need olid nagu ühe autoriteetse organi seisukohad, aga mitte kellelegi kuidagi siduvad. Ekspertkomisjon ei saanud ka tekkinud kahjule kirjutada mingisugust rahanumbrit juurde. Sellepärast läks praktikas nii, et kui ekspertkomisjon leidis ravivea, siis üldiselt – küll mitte alati – suutsid haigla ja patsient saavutada kompromissi ilma kohtusse minemata või maksis haigla kohe kohtumenetluse alguses mingisuguse summa.