Statistika näitab head lõimumist, kuigi alati ei pruugi see nii tunduda

Statistiliselt on kõik hästi, lõimutakse suure hooga. Pildil Mustamäe humanitaargümnaasiumi siseruum. Foto: Tairo Lutter

Statistikaameti mõõdikud näitavad, et lõimumine kulgeb edukalt, ja kuigi kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus kinnitavad sama, võib ikka veel kohata teenindajaid, kes ei mõista sõnagi eesti keelt.

Ametnikud ja valdkonna eksperdid leiavad optimistikult, et muukeelsest keskkonnast pärit inimesed samastavad end üha rohkem Eestiga ja ka eesti keelt õpitakse hoolega. Integratsiooni SA (ISA) juhatuse esimees Dmitri Moskovtsev ütles Postimehele, et lõimumise poole liikumist näitavad kõik olulisemad andmed. Ta tõi välja kolm peamist näitajat: eesti keele oskus on paranenud, kontaktid ühiskonnarühmade vahel tihenenud, muust rahvusest inimesed osalevad üha innukamalt Eesti kultuurielus. «Näiteks venekeelsest keskkonnast pärit lauljannad Tanja Mihhailova ja Alika on populaarsed nii eestlaste kui ka venelaste hulgas,» nentis ta. «Alika sai eelmise aasta lõpus lõimumispreemia, mille puhul oli üheks argumendiks see, et ta kaasab Ida-Virumaa noori ja näitab, et Eestis on kõik võimalik.»