Kutsume kõiki, kes räägivad eesti keelt emakeelena või väga heal tasemel, osalema Keelesõbra programmis – vestlema keeleõppijatega eesti keeles vabatahtlike mentoritena. Oma valmisolekust keeleõppijaid aidata palume teada anda registreerudes hiljemalt 6. veebruaril 2025.
Eesti keele rääkijad, tulge keeleõppijatele appi!
„Keeleõppijad ootavad pikisilmi vestluspartnereid, kellega eesti keeles rääkida. Need vestlused annavad õppijatele juurde kogemuse, mida nad kõige rohkem vajavad – julguse eesti keeles suhelda ja tahtmise edasi õppida,” kinnitas Keelesõbra programmi juht Ave Landrat. „Eesti keele õppijaid tuleb üha juurde ja selle võrra olulisem on abi, mida saavad pakkuda eesti keele oskusega inimesed – suhelda eesti keeles,” lisas ta.
Eesti keele mentori roll on olla hea vestluspartner keeleõppijale, kes soovib eesti keeles rohkem suhelda. Selleks vestleb mentor õppijaga mõlemale meelepärastel teemadel korra nädalas või tihedamini kolme kuu vältel (alates 14. veebruarist kuni 14. maini 2025). Vestlemiseks valivad keelesõbrad mõlemale sobiva suhtluskanali (Messenger, telefon vms).
Mentorilt on oodatud eesti keele oskus emakeelena või väga heal tasemel ning valmisolek vestelda keeleõppijaga. Vestluste läbiviimisel on mentorile soovituste ja materjalidega toeks Keelesõbra programmi meeskond, kes kõigepealt õppijad ning mentorid kokku viib.
Mentorite arv määrab, kui paljud keeleõppijad saavad Keelesõbra programmist osa võtta. Eelneva viie hooaja jooksul on programmis osalenud kokku pea 2700 mentorit. Eesti keele õppele on kaasa aidanud inimesed erinevas vanuses, kõikvõimalikelt elualadelt ja paljudest riikidest.
Eesti keele õppijad saavad Keelesõbra programmiga ühineda alates 7. veebruarist, kui avaneb nendele mõeldud registreerimisvõimalus. Programmi meeskond alustab mentorite ja õppijate kokkuviimist sõbrapäeval, 14. veebruaril. Keelesõbrad saavad vestelda 14. maini.
Mentorina Keelesõbra programmis osalemiseks ootame registreeruma Integratsiooni Sihtasutuse veebilehel www.integratsioon.ee/keelesober hiljemalt 6. veebruaril. Samalt veebilehelt leiab ka infot programmi kohta.
Keelesõbra programm on algatatud aastal 2020 Integratsiooni Sihtasutuse poolt eesmärgiga viia eesti keeles vestlemiseks ja seeläbi keeleõppe toetamiseks kokku keelesõbrad – eesti keele õppijad ja hea eesti keele oskusega vabatahtlikud mentorid. Viie aasta jooksul on Keelesõbra programmis osalenud kokku 5365 inimest.
Intervjuud ja lisainfo: Integratsiooni Sihtasutuse kommunikatsioonijuht Katja Sepp – tel 53074951, e-post katja.sepp@integratsioon.ee
Keelesõbrad Darja Rovba ja Maria Leis
Keelesõber Darja:
Minu arvates on kõige tõhusam viis mis tahes keele õppimiseks ennekõike suuline keelepraktika ning seda mulle see programm ka pakkus. Me kõik õppisime koolis grammatikat, sõnade õiget kasutamist ja lauseehitust kuid minu arvates on isegi efektiivsem alustada keeleõpet just lihtsast kõnekeelest ja kui see baastase on omandatud, siis alles alustada grammatikaga. Kõige tähtsam on saada üle häbelikkusest ja hirmust rääkimise ees. Minu jaoks oli kõige olulisem selline suhtluse formaat, kus saan eesti keelt emakeelena kõneleva inimesega elavalt suhelda. Ma tunnen, et olen muutunud eesti keele kasutamisel julgemaks ning sõnade valikul ja eneseväljenduses kasutan näiteks inglise keelt palju vähem.
Programmis tasub osaleda, kuna see on hea kogemus ja võimalus oma oskusi täiendada ja väärtusi leida. Kui vaadata sügavamalt, siis see programm ei tähenda ainult eesti keele praktiseerimist, vaid ka kultuurivahetust, üksteisemõistmist, piiride nihutamist (kui neid on), nii sisemiselt kui ka väliselt.
Mentor Maria:
Pole midagi ilusamat, kui anda natukene oma ajast selleks, et kasvõi üks inimene Eestis räägiks meie riigikeelt veelgi paremini. Programmis kaasa tegemiseks innustas mind mitu olulist asja. Esiteks seostub keel mulle riigi ja iseenda identiteediga, keel on osa minust, pean seda väga oluliseks ja austan seda. Teiseks on minu jaoks oluline, et ka teised inimesed minu ümber ilusat eesti keelt räägiksid. Vahet pole, mis rahvusest inimesega on tegemist. Kolmandaks oli minu jaoks oluline, et ma sain selle programmi kaudu anda oma panuse laiemalt eesti keele säilimisse. Eesti keelt oskab 2022. aasta rahvaloenduse andmetel 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 67% ja võõrkeelena 17%. Ma väga loodan, et minu panus kasvatas just seda emakeele osa.
Kõige olulisem Keelesõbra programmis osalemise juures on see, et ma päriselt ka saan inimest aidata, minu tegevuse tulemus on kõrvaga kuulda ja silmaga näha – minu keelesõber on muutunud kohtumine kohtumise järel eesti keelt rääkides palju enesekindlamaks ja tema sõnavara palju sisukamaks. See on hästi oluline ja annab väga-väga hea tunde.
Keelesõbrad Khrystyna Stoiko ja Helika Saar
Mentor Helika:
Keelesõbraks olemine on väga lihtne võimalus anda oma panus ühiskonnas suurema sidususe tekkeks, olles vestluspartneriks keeleõppijatele, kellel hädasti vaja keelepraktikat. Ei tasu kahelda! See on äge kogemus. Keegi ei pea pelgema, et ta ei oska õpetada või et millest rääkida võhivõõra inimesega. Keegi ei oota, et mentor oleks õpetaja, ta on vestluspartner. Kusjuures te räägite eesti keeles – mis ju eriti lihtne! Keelesõber on nagu Genist leitud kauge sugulane, kellega te pole enne kohtunud ja nüüd saate omavahel tuttavaks. Kusjuures Keelesõbra programmi puhul on eeliseks, et olemas lehekülgede kaupa küsimusi ja teemasid, millest vestelda – seega saab vältida ka kohmetut vaikust.
Soovitan osaleda, et avardada oma maailmapilti, saada osa teisest kultuurist ja tutvuda uue põneva inimesega, kellest võib saada teie sõber terveks eluks. Loen praegu raamatut „Hea elu“, kus Harvardi teadlased kirjeldavad üle 84 aasta kestnud longituuduuringut, mis keskendub hea elu karakteristikute uurimisele. Mis on hea elu? Vastus on ühene – head suhted. Seega ka Keelesõbraks olemine on üks samm meie enda hea elu teel.
Keelesõber Khrystyna:
Minu väike sõnavara laseb mind ikka veel alt vedada, aga nüüd räägin eesti keelt teadlikult, selgelt ja kartmatult avalikkuses! Ja see ei ole liialdus! Jah, ma teen vigu, aga ma suhtlen. Mina isiklikult ületasin esimese sammu: „Kuidas ma hakkan uut keelt rääkima?“. Programmi tulemus minu jaoks isiklikult on eesti keele praktiseerimine + tõelise eesti sõbra leidmine! Uued sõbrad on alati uue info allikas ja uus info on muidugi sotsiaalse arengu suund. Migratsioonil ilma integratsioonita pole mõtet.
Töö emakeelekõnelejaga käivitab automaatselt ajurünnaku, teoreetilised teadmised muutuvad praktiliseks, õpite mõtteid kujundama, olukordi uues keeles selgitama ja hakkate järk-järgult selles keeles mõtlema. Keele õppimine ilma praktilise rakendamiseta on poolik! Keelekursused õpetavad reegleid, keelepraktika kasutab neid reegleid ja annab keelekursustele tähenduse. Tahaksin lisada, et integratsiooniprogramm on minu jaoks suur positiivne avastus ja ma ei saa lõpetada sellest rääkimist ja imetlemist, kui nutikas see on välismaalaste jaoks! Palun jätkake selle propageerimist.