Mille põnevaga üllatavad muuseumid sellel talvel?

Foto: Eesti Rahva Muuseum

Aasta alguse talvekuud on ERMis eriti kultuurirohked

Suurnäitus „Kellele kuulub öö?" võõrustab külastajaid veel kuni 24. veebruarini! Enne on aga võimalus osa saada veel teadusseminarist „Kuidas jutustada ööd?”, kus süüvime põhjalikult öise aja üksikasjadesse.

2. märtsini saab külastada maailmakuulsa jaapani helilooja ja kunstniku Ryoji Ikeda isikunäitust. Ikeda lõi spetsiaalselt ERMi ruumidesse kaks uut audiovisuaalset ja heliinstallatsiooni „vox aeterna” ja „the critical paths”. Lisaks on näitusel juba üks varasem Ikeda teos „data-verse“.

Kevad toob kolm uut suurt näitust: kunstinäituse „Olev Subbi. Täiuse poole püüeldes" (alates 22.03), raamatuaastale pühendatud näituse „Kas sa seda lugu tead? 500 aastat eestikeelset raamatut” (alates 25.04) ning eestirootsi kultuurikäiku tutvustava näituse „Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia Swedes” (alates 25.05).

24. veebruaril tähistame traditsiooniliselt ERMis Eesti sünnipäeva, mille puhul pääseb püsinäitusele „Kohtumised” tasuta. Ees ootavad giidituurid, mängud lastele, etteasted

E Stuudio noortelt, esinevad ka ansambel KRUUV, Rahvusooper Estonia poistekoori noormeeste kvintett ja Riivo Jõgi ning Tartu poistekoor.

Kevadkuudeni on avatud „Varjud helisevad. Muusikaline uneskõnd Alliksaare luulega“, kus külastaja saab mängida killukestega sellest, mille ta muidu öösel maha magab. Samuti on üleval Jaanus Samma koostatud näitus „Vaikelud rahvuslikel motiividel” , mis vaatleb eestlaste enesekuvandi kujunemist rahvusliku ikonograafia kaudu ja selle seoseid võimuga.

Teadusest pakatavad seiklused ootavad: Energia avastuskeskus kutsub uurima ja avastama 

Energia avastuskeskus ootab kõiki uudishimulikke väikeseid ja suuri osa saama meelelahutuslikust teaduselamusest. Saad näha, kuidas tekib elekter, seigelda tähtede ja galaktikate vahel, vaadata välguetendust ja teadusteatrit ning osaleda põnevatel temaatilistel perepäevadel.

Uuri, mida huvitavat Energia avastuskeskus sel talvel külastajatele pakub.

• Energia avastuskeskuses ootab üle 100 käed-külge eksponaadi, mis pakuvad põnevat avastamist kogu perele. Vanadele lemmikutele on lisandunud elektriautode rada Välgusaalis, LEGO ja Hotwheelsi mängunurk ning interaktiivne näitus «Elu ja surma ring». Igapäevaselt on nüüd paika pandud ka mängukava.
• Tähista sõbrapäeva rulluisu teadusdiskoga. 15. veebruaril kell 13.00–18.00 kohtuvad Energia avastuskeskuses ja planetaariumis teadus, teater ja diskomuusika. Rulluisutajaid ootab pop-up-kohvik, DJ-na loob meeleolu noortesaate Nova saatejuhina tuntud särav Anne Mari Saks ning Rulluisukooli õpetaja ja tagurpidi rulluisutamise maailmarekordi omaniku Tõnis Paalme juhendamisel saab osavuse proovile panna rulluisuaeroobikas ja -slaalomis. Teadushuvilisi ootab kaks erakordset teadusteatri etendust – «Sõbrapäeva värvid» avab maagilise valgusmängude maailma, pakkudes visuaalset ja põnevat elamust, ning etendus «Füüsikakatsed rulluiskudel» viib avastama, kuidas teadus võib panna veerema terve maailma.
• Tule koolivaheajal linnalaagrisse! 25.–27. veebruaril kell 10.00–17.00 toimub Energia avastuskeskuse ja planetaariumi linnalaager «Kosmoselaev Siirius 8». Laager toimub kahele erinevale vanusegrupile, 8–10- ja 11–14-aastastele lastele ning noortele, kes soovivad sukelduda kosmose avarustesse ning avastada planeete, tähti ja galaktikaid. Seikluse jooksul saad uurida universumi saladusi Tallinna ainukeses täis-kuppelplanetaariumis, disainida ja ehitada kosmoselaevade prototüüpe ning osaleda kosmose LEGO võistlusel. Samuti toimub põnev fotojaht ning proovime kätt strateegilises mängus Among Us. Osalustasu on 100 eurot lapse kohta ja kohtade arv on piiratud. Uuri lähemalt ja registreeru.
• Sünnipäevi saab nüüd tähistada ka pühapäeviti. Sõna otseses mõttes särtsu täis sünnipäevadel saab jälgida välgutantsu, ajada oma juuksed püsti või käia kasvõi korraks kosmoses. Pühapäeviti saab sünnipäevi korraldada kell 10.30–13.30 ja 14.30–17.30.

Kõik on uus jaanuarikuus – veel olulisi uuendusi!

• Energia avastuskeskus nüüd avatud ka pühapäeviti! Avamisajad: E-K 10.00–14.00; N-L 10.00–19.00; P 10.00–18.00.
• Perepilet (kaks täiskasvanut ja kuni kolm 0–18-aastast last) on nüüd soodsam ja maksab 38 eurot.
• Alates 10. jaanuarist kehtib Energia avastuskeskuses muuseumikaart.

Uuri lähemalt: www.energiakeskus.ee

Haapsalu juubeldab: Ilon Wikland 95 ja kuurort 200!

Iloni Imedemaa, mis on laste ja vanemate seas väga populaarne, tähistab sel aastal 5. veebruaril sünnipäeva pidava illustraator Ilon Wiklandi 95. juubelit. Haapsalu raekoda tutvustab aga kuurortlinna 200. aastapäeva.

Iloni imedemaa kogudes on Ilon Wiklandi ligi 1000 originaalteost. Lisaks püsinäitusele on 2. korrusel kuulsa raamatukunstniku elust ja loomingust juubelinäitust “Iloni pildi vägi”, kus näeb kangelasi nii Astrid Lindgreni kui Wiklandi enda raamatutest. Näitused viivad suured tagasi lapsepõlve ja mängutoas saavad lustida lapsed. Haapsalu maamärgiks on keskaegne piiskopilinnus, mille suures hoovis toimuvad kontserdid ja kus augustiöös ilmub ristimiskabeli aknale Valge Daam. Väikeses linnuses asuv muuseum tutvustab keskaegset elu nii tavapärases kui mängulises vormis.

Iloni Imedemaa ja linnuse vahe on 1775. aastal valminud raekoda, kus on legendaarse linnapea Hans Alveri (1887-1941) kabinet ja ülevaade kuurortllinna 200-aastasest ajaloost. Augustini saab näha näitust „Saatuseaasta 1944 Läänemaal“, kus on oluline osa põgenemise esemelisel pärandil. Raudtee- ja sidemuuseum asub sajandivanuses jaamahoones, mis on oluliseks tähiseks linna ajaloos: 19. saj avastatud ravimuda muutis Haapsalu ainulaadseks Läänemere äärseks kuurordiks, mille rahvusvaheline tuntus saabus koos 1905. aastal rajatud raudteega. Lisaks püsinäitusele on üleval näitus „Mootor raudteed vallutamas. Esimeste Eesti mootorrongide lugu“. See on pühendatud moodsama ja kiirema raudteeühenduse ja -veeremi tekkimisele Eestis 100 aastat tagasi. Ants Laikmaa muuseumis, mis on Haapsalust 12 kilomeetri kaugusel Kadarpiku külas, saab kogeda avarat loomelendu. Omanäolise arhitektuuriga maja, liigirohke ja Eesti kultuurilugu kajastav park – see on ainult osa lennukusest, mille kunstnikuhärra lisaks Eesti kultuurilukku ka Läänemaale maha jättis.

Viie SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide kohta leiab infot kodulehelt. Lisaks on muuseumides grupiprogrammid.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis saab tutvuda legendaarse Bruno Tombergi loominguga

Ei ole palju, mida laiemalt Bruno Tombergist (1924-2021) teatakse peale ta eesnime, mis on laenatud ühele Eesti disainiauhindadest, ja võimalik, et täna juba ka tema kujundatud õliradiaatori, mis on suure osa eestlaste kodudes olnud kõige tavalisem ese Tarbeklaasi nõude, Estoplasti valgustite ja Standardi mööbli kõrval. Ent sellele vähesele vaatamata on ta olnud Eesti disainiajaloos mõjukas – legend, kellest kiirgas mitmes suunas. Tomberg oli sisearhitekt, disainer, kunstnik, pedagoog ja disainivaldkonna eestkõneleja Eestis selle hoogsa kujunemise ajal 1960. aastate algusest.

Suurel retrospektiivnäitusel “Bruno Tomberg. Disaini loomine” saab näha Tombergi kujundatud mööblit, keraamikat, valgusteid, nahast ja metallist esemeid, kangaid ja vaipu. Näitus on jagatud temaatiliselt eri osadeks, mis võimaldab vaatajal sujuvalt liikuda Tombergi elu ja loomingu eri tahkude vahel. Näitus on avatud 30. märtsini.

Tombergi mitmesuguste rollide ja pikaajalise karjääri paremini mõistmiseks toimuvad näitusel kuraatorituurid 15.02 ja 29.03 kell 12. Samuti leidub tegevusi noorematele kunstihuvilistele: kooligruppidele on võimalik tellida näituste ja kogudega seotud muuseumitunde ning 4-7aastaste lastega peresid ootame iga kuu esimesel laupäeval lastehommikule, kus avastame läbi mänguliste ja loovate tegevuste Eesti tarbekunsti ning erinevaid materjale.

Rohkem infot muuseumi näituste ja publikuprogrammi kohta leiab meie kodulehelt!

Arvo Pärdi Keskus avab helilooja juubeliaastal üllatusi täis näituse

Selle aasta 11. septembril saab Eesti helilooja Arvo Pärt 90-aastaseks. Juubeliaastal tasub seada sammud Laulasmaa mändide vahel asuvasse Arvo Pärdi Keskusesse, kus igal külastajal olenemata tema vanusest on võimalik saada Pärdi muusikaga lähemalt tuttavaks.

Alates 1. veebruarist on avatud uus näitus „Tintinnabuli – maailm noodipaberil“, mis kutsub külastajat rahulikule retkele avastama Arvo Pärdi isikupärast loomestiili. Tintinnabuli on teinud Arvo Pärdist terves maailmas tuntud ja armastatud helilooja, ühe kõige kuulsama eestlase. Mis siis ikkagi on see heliseva nimetusega nähtus, mis on toonud tuhandeid kuulajaid kontserdisaalidesse, kujundanud kaasaegse muusika nägu ning muutnud koguni inimeste elusid?

Arvo Pärdi juubeliaastal ja Eesti raamatu aastal avatav näitus kujutab endast suuremõõtmelist raamatut, mis pole sugugi harilik köide! Raamat, mille tekstid on trükitud päris paberile, reageerib inimese puudutusele. Ilmuvad noodijoonised, helinäited ja videod, mis juhatavad külastajat samm-sammult läbima helilooja loomingulist teekonda modernismist kuni kriisi ja otsinguteni ning lõpuks tintinnabuli leidmiseni.

Keskuses ringi vaadates märkab veel maast laeni ulatuvaid valgeid sambaid, millele ilmuvad Arvo Pärdi päevikutesse üles tähendatud mõtted, taandudes seejärel aeg-ajalt vaikusest esile kerkiva muusika ees.

Laenutades audiogiidi, on külastajal võimalus segamatult sukelduda helide maailma ning kuulata Arvo Pärdi teoseid tervikuna või teha virtuaalse giidi saatel keskuses ringkäik. Haruldasi foto- ja videokaadreid sisaldav dokumentaalfilm „Muusikajanu“ ootab vaatajaid igal pool- ja täistunnil keskuse filmitoas.

Kõige väiksemad aga saavad lastealal vaadata multifilme, millele Pärt noore heliloojana on muusika kirjutanud, ja seigelda helisevas võlumetsas.

Arvo Pärdi Keskus on avatud 1. oktoobrist kuni 30. aprillini

K–P 12–17 ja 1. maist kuni 30. septembrini K–P 12–18.

www.arvopart.ee

https://www.facebook.com/arvo.part.centre/

https://www.instagram.com/arvopartcentre/