GRAAFIK ⟩ Kõrgemate riigiteenistujate palgad kerkivad, aga mitte võrdselt

Kõrgeimat riigiteenistujate palka teenivad president Alar Karis (vasakul) ja riigikogu esimees Lauri Hussar. Foto: Eero Vabamägi

Kõrgemate riigiteenistujate palgad tõusevad 1. aprillist kas 2,8 või 5,65 protsenti. Nende iga-aastasest indekseeritud palgatõusust moodustab 80 protsenti möödunud aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust ja ülejäänud 20 protsenti tuleb tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust.

Eesti Rahvusringhäälingu andmetel laekus eelmisel aastal sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 2,94 miljardit eurot – 6,19 protsenti enam kui 2023. aastal, mil see summa oli 2,77 miljardit. Tarbijahinnaindeks tõusis statistikaameti andmetel mullu 3,5 protsenti. Seega tõusevad kõrgemate riigiteenistujate palgad aprillist 5,65 protsenti, nagu ka pensionid.

Selle protsendi võrra ei saa palgatõusu siiski mitte kõik, sest detsembris 2023 aeglustas koalitsioon selle kasvu teatud riigiteenistujatel. Poole väiksema ehk 2,8-protsendise palgatõusuga peavad leppima ministrid, riigikohtu liikmed, riigi peaprokurör, riigisekretär, kohtunikud, riiklik lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.