Põhiseaduse muudatus paneb proovile riigikogu kompromissivõime

Koalitsiooni- ja opositsioonierakondadel puudub valimisõigusega seoses põhiseaduse muutmise suhtes üksmeel. Pildil (vasakult) Kristen Michal, Lauri Läänemets, Kristina Kallas, Urmas Reinsalu ja Martin Helme. Illustratsioon: Postimees

Põhiseaduse muutmine eesmärgiga võtta agressorriikide Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõigus kohalikel valimistel kipub kujunema riigikogus kummaliseks jandiks, mis jätab mulje, et tegelikult ei tahetagi seda muuta.

Põhiseaduse assamblee redaktsioonitoimkonna juht Liia Hänni (reformiminister aastatel 1992–1995) kirjutas sotsiaalmeedias, et neil, kes ootavad agressorriikide kodanike hääleõiguse tühistamist sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks, tasub hoida ootused madalal.

Kuigi esimene algatus tuli riigikogu opositsiooni liikmetelt, hääletati see menetlusest välja ja praegu tegeleb põhiseaduskomisjon valitsusliidu algatatud eelnõuga 536 SE. Valitsusliit tahab jätta lisaks Eesti ja Euroopa Liidu (EL) riikide kodanikele hääleõiguse ka NATO liikmesriikide kodanikele ja Eestis elavatele nii-öelda määratlemata kodakondsusega isikutele. Sellega konkureerib 23 opositsiooni kuuluvate, peamiselt Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonide liikmete ettepanek, et hääleõigus kohalikul valimisel oleks vaid Eesti kodanikel (lähtuvalt ELi kuulumisest ka Eestis elavatel ühenduse kodanikel).