/nginx/o/2025/01/27/16617582t1h61f9.jpg)
Teadusprojekt „Depressioonivaba Tallinn“ pakub välja, et vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja leevendamiseks tuleks kaasata kogukonna liikmeid. See tähendab, et näiteks juuksurid, treenerid ja apteekrid võiksid olla „väravahoidjad“, kes märkavad muutusi inimese käitumises või meeleolus. Olles teadlikud depressiooni märkidest, oskavad nad sobivalt reageerida ja nii saab inimesele abi pakkuda juba varajases faasis.
Uuringud näitavad, et kuigi enesetappude arv on Eestis võrreldes 1990. aastatega märkimisväärselt langenud, püsib see viimastel aastatel murettekitavalt samal tasemel ja on jätkuvalt kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Aastal 2023 suri Eestis enesetapu tagajärjel 192 inimest. „Depressioonivaba Tallinna“ projekt kasvas välja arusaamast, et muutuste saavutamiseks on vaja uuenduslikku ja tõenduspõhist lähenemist.
„Projekti erilisus seisneb selles, et me ei keskendu ainult kriisidele reageerimisele, vaid paneme suurt rõhku ennetustööle ja varajasele märkamisele. See on eriti oluline, kuna depressioon on üks enim aladiagnoositud haigusi, mis on samas üks olulisemaid suitsiidiriski tegureid,“ rääkis teadusprojekti juht ja psühholoog Rainer Mere. See on kogukonnapõhine, neljatasandiline sekkumisprogramm, mille esimese tasandi moodustavad perearstid ja esmatasandi abi, teisel tasandil tegeletakse avalikkuse teadlikkuse tõstmist, kolmas tasand keskendub „kogukonna väravahoidjate“ koolitamisele ning neljanda tasandi keskmes on riskirühmadele toetussüsteemide loomine ja tugevdamine.
/nginx/o/2025/01/27/16617583t1h4893.jpg)
Projekti pilootpiirkondadeks valiti Mustamäe ja Haabersti linnaosad, kus rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka innovaatilisi digilahendusi. „Meie projekt ühendab kogukondliku lähenemise kaasaegsete e-lahendustega, sealhulgas veebipõhise iFightDepression tööriistaga, mis on mõeldud kerge kuni mõõduka depressiooniga inimestele,“ selgitas Mere. Projekti raames on juba loodud veebileht, mis pakub ajakohast infot ja abi depressiooni ning vaimse tervise teemadel. Samuti on viidud läbi koolitusi ja töötubasid erinevatele sihtrühmadele, sealhulgas õpilastele, õpetajatele ja juuksuritele.
Mere sõnul on kogukonnapõhine lähenemine andnud ka teistes riikides kõige paremaid tulemusi: sarnast mudelit on edukalt rakendatud enam kui 120 piirkonnas ja 17 riigis.
Järgmiste aastate jooksul on projekti raames plaanis põhjalikud koolitused tervishoiutöötajatele. Samuti jätkatakse noorte, õpetajate ja teistele kogukonna võtmeisikute koolitamist. Väga oluliseks peab Mere digitaalsete lahenduste edasiarendamist – veebipõhine iFightDepression tööriist on juba kasutusel, nüüd töötatakse edasi selle kasutajasõbralikkuse ja kättesaadavuse parandamise nimel. Projekti mõju ja tõhususe hindamiseks jätkatakse ka teadusuuringutega. Kõige olulisemaks peab Mere aga jätkuvat tööd kogukonna teadlikkuse tõstmisel ja häbimärgistamise vähendamisel. „Meie pikemaajalisem eesmärk on vähendada stigmat, suurendada teadlikkust ja julgustada inimesi abi otsima.“
Aasta ennetustegu 2024
Auhinnaga „Aasta ennetustegu“ täname ja tunnustame inimesi ja organisatsioone, kelle algatus või tegevus aitab kaasa ohutuma, tervema ja keskkonnasõbralikuma ühiskonna loomisele. Olgu selleks aktiivne kodanik, kes panustab abipolitseinikuna siseturvalisusesse, vabaühendus, kes korraldab vaimset tervist toetava festivali, või ettevõte, kelle initsiatiivil valminud sotsiaalkampaania aitab kaasa liiklusohutuse parendamisele. Kõik need algatused on eriilmelised, kuid neid ühendab üks ühine joon: nad aitavad ära hoida homseid muresid ja õnnetusi.
Kõikide esitatud ennetustegude hulgast valis žürii välja 9 innovatiivset, südamlikku ja inspireerivat lugu, mis ootavad nüüd Sinu häält
Hääletada saab vaid ühe kandidaadi poolt ja lemmikuks hääletatud projekti muuta ei saa.
Kõigi hääletajate vahel loosime välja kuus auhinda: 3 x Partner kinkekaarti väärtuses 100 eurot ja 3 x Postimehe aastast Digipaketti.
/nginx/o/2021/03/16/13680718t1hfc8e.png)