Signe Asper on abipolitseinikuna töötanud 8 aastat ja Tiit Kivimägi 15 aastat. Mõlemad neist on läbinud ka iseseisva pädevusega abipolitseiniku õppe. See tähendab, et nad võivad politsei ülesandel määratud piirkonnas teostada iseseisvalt liiklusjärelevalvet ja järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle.
Abipolitseinikud Signe Asper ja Tiit Kivimägi: koostöös loome turvalisust
Kui Asperit ajendas abipolitseinikuks saama eelkõige soov midagi uut ja huvitavat juurde õppida, siis pikka aega piirivalves töötanud Kivimägi tundis töökohta vahetades, et tahab korrakaitse valdkonnas edasi tegutseda. „Soovisin vaadata lähemalt politseipatrulli tööd ja anda oma panuse turvalisuse loomisse,“ sõnas Kivimägi.
Peamiselt käivad nad abipolitseinikuna patrullimas. Kuna mõlemad on iseseisva pädevusega abipolitseinikud, saavad nad patrullida kindlaks määratud piirkonnas iseseisvalt. „Täidame samu väljakutseid nagu politseipatrullid. Sageli arvatakse, et abipolitseinikud reageerivad ainult lihtsamatele väljakutsetele, aga tegelikult antakse meile nii Alfa kui ka Charlie-väljakutseid. Viimased on sellised, kus on reaalne oht inimese elule,“ selgitas Kivimägi. Abipolitseinike töö on alati keeruline ja põnev, sest kunagi ei tea, millise olukorraga silmitsi peab seisma. Kivimägi meenutab üht olukorda, kus sõiduk eiras peatumismärguannet ja politseipatrullil tuli seda mööda linna ja külavaheteid taga ajada. Kui sõiduk lõpuks peatus, püüdis juhtimisõiguseta juht küll põgeneda, kuid ta saadi kätte. Kõige keerulisemaks ja närvesöövaks nimetab ta aga juhtumit, kus väljakutsel olles arenesid sündmused nii kiiresti, et oli alust arvata, et toime on pandud mõrv. Asperil on eredalt meeles väljakutse pankranniku lähedale, kus inimene oli teinud avarii väga ohtlikus kohas. „Kui kohale jõudime, olid autol rattad taeva poole, aga koos oma paarilisega päästsime inimese ja tema hundikoera kiiresti sealt autost välja,“ meenutas ta.
Asperi sõnul on abipolitseiniku töös kõige olulisem jääda igas olukorras rahulikuks ja inimlikuks. „Lähtun põhimõttest, et abistame inimesi niipalju, kui on meie võimsuses ja tegutseme alati seaduse järgi.“ Kivimägi rõhutab, et abipolitseiniku töös ei saa midagi eeldada, vaid tuleb alati ise veenduda. „Ära räägi seljataga, ütle otse välja ning jää alati iseendaks!“ jagas ta põhimõtteid, millest oma töös juhindub.
Kolleegide sõnul on mõlemad abipolitseinikud alati suureks toeks ning valmis juurde õppima ja arenema. Hiljuti liitusid nad abipolitseinike grupijuhtimise pilootprojektiga ja võtsid endale grupijuhi rolli. Kivimägi lööb kaasa ka mentorlusprojektis, olles Jõhvi rühma abipolitseinike mentor.
Aktiivsed abipolitseinikud soovitavad ka teistel kaaluda nendega liitumist, kuna see töö annab juurde palju julgust ja enesekindlust ning samuti võimaluse teha tihti teha sporti. „Teha tööd vabatahtlikuna on julge otsus, sest koostöös loome turvalisuse,“ sõnas Kivimägi.
Aasta ennetustegu 2024
Auhinnaga „Aasta ennetustegu“ täname ja tunnustame inimesi ja organisatsioone, kelle algatus või tegevus aitab kaasa ohutuma, tervema ja keskkonnasõbralikuma ühiskonna loomisele. Olgu selleks aktiivne kodanik, kes panustab abipolitseinikuna siseturvalisusesse, vabaühendus, kes korraldab vaimset tervist toetava festivali, või ettevõte, kelle initsiatiivil valminud sotsiaalkampaania aitab kaasa liiklusohutuse parendamisele. Kõik need algatused on eriilmelised, kuid neid ühendab üks ühine joon: nad aitavad ära hoida homseid muresid ja õnnetusi.
Kõikide esitatud ennetustegude hulgast valis žürii välja 9 innovatiivset, südamlikku ja inspireerivat lugu, mis ootavad nüüd Sinu häält
- Tutvu ennetustegudega ja anna hääl oma lemmikule SIIN.
- Enim hääli kogunud ennetustegu pälvib ERGOlt auhinnaks 3000 eurot.
- Hääletus lõpeb 16. veebruaril.
Hääletada saab vaid ühe kandidaadi poolt ja lemmikuks hääletatud projekti muuta ei saa.
Kõigi hääletajate vahel loosime välja kuus auhinda: 3 x Partner kinkekaarti väärtuses 100 eurot ja 3 x Postimehe aastast Digipaketti.