Uuring: joobes juhtide osakaal Eesti liikluses on Euroopa väikseim

Viin. Foto: SCANPIX

Euroopa riikides politseireidide ajal korrakaitsjatele vahele jäänud joobes sõidukijuhtide osakaal on väikseim Eestis, Norras ja Rootsis, selgub Euroopa transpordiohutuse nõukogu värskest uuringust.

Uuringu kohaselt oli Eestis 2007. aastal kontrollimise hetkel joobes 0,7, 2008. aastal 1,0 ning 2009. ja 2010. aastal samuti 0,7 protsenti autojuhtidest.

Norras olid samad näitajad mõnevõrra kõrgemad, ulatudes 2007. ja 2008. aastal 0,9, 2009. aastal 0,8 ja 2010. aastal taas 0,9 protsendini kontrollitud autojuhtidest. Rootsi näitajad olid 2007. aastal 2,0, 2008. aastal 2,1, 2009. aastal 1,9 ja 2010. aastal 1,8 protsenti, ületades seega Eesti autojuhte ligi kolm korda.

Kõige suurem alkoholijoobes tabatud autojuhtide osakaal oli uuringu kohaselt Küprosel, kus lubatust suurem vere alkoholisisaldus mõõdeti 2007. aastal 10,2, 2008. aastal 10,8, 2009. aastal 12,2 ja 2010. aastal 11,6 protsendil kontrollitud autojuhtidest.

Küprosega sarnane oli Sloveenia, kus lubatust rohkem alkoholi tuvastati 2007. aastal 13,9, 2008. aastal 11,8, 2009. aastal 10,0 ja 2010. aastal 9,3 protsendi kontrollitud autojuhtide veres.

Kolmandal kohal oleval Prantsusmaal mõõtsid politseinikud lubatust rohkem alkoholi 2007. ja 2008. aastal 6,1 ning 2009. ja 2010. aastal 6,0 protsendi autojuhtide veres.

Suurim lubatud alkoholikogus autojuhi veres on Eestis, Rootsis ja Sloveenias 20 milligrammi 100 milliliitri kohta, Küprosel ja Prantsusmaal aga 50 milligrammi 100 milliliitri kohta. Prantsusmaa bussijuhtidele kehtiv näitaja on siiski madalam, ulatudes 20 milligrammini 100 milliliitri kohta.

Madalam vere alkoholisisalduse näitaja kehtib uuringu kohaselt Rumeenias, Slovakkias, Tšehhis ja Ungaris, kus autojuhi veres ei tohi üldse alkoholi jälgi leiduda. Kõige kõrgem tohib alkoholi sisaldus autojuhi veres olla aga Maltal ja Suurbritannias, kus 100 milliliitris veres on lubatud 80 milligrammi alkoholi ja seda ka kutselistel autojuhtidel.