VIDEO ⟩ Kristen Michal: meie kaitsekulud on kasvanud päris kiiresti

Infotunnis osalevad peaminister Kristen Michal (RE), regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) ja terviseminister Riina Sikkut (SDE). 

Isamaa esimees Urmas Reinsalu rääkis riigikogu infotunnis, et valitsus saab arvestada Isamaa toetusega, mis puudutab vajalikke riigikaitsealaseid otsuseid kriitilises situatsioonis, lähtudes Kaitseväe juhataja nõuandest.

Reinsalu meenutas, et möödunud sügisel andis kaitseväe juhataja peaministrile sõjalise nõuande, et on vajadus tõsta riigikaitsekulud viiele protsendile. «Kuid mulle tekib põhimõtteline küsimus, et miks selle nõuande sisu ei sisaldu 2025–2028. aasta riigieelarve strateegias, samuti 2025. aasta eelarves, milles me praegu elame, vaid tegelikkuses me oleme praegu avanud poleemika sisuliselt kuid pärast Kaitseväe juhataja nõuande esitamist,» küsis Reinsalu peaministrilt. 

Peaminister tänas Isamaad toetussõnumi eest. «Ma arvan, et see on väga hea sõnum, et on võimalik nii valitsuse kui opositsiooni vahel koostöö olulistes küsimustes, nagu on seda riigikaitse. Ja ma arvan, et see toetus on kindlasti hinnatud. Ma loodan, et teised erakonnad võtavad sellesama hoiaku,» lisas Michal. 

«Meie kaitsekulud, kui me võrdleme teiste riikidega, kaasa arvatud isegi meie saatusekaaslastega, on kasvanud päris kiiresti. /../ Eesti on päris hea tempoga oma kaitsekulutusi kasvatanud. Järgmisel aastal meie kaitsekulutuste plaan on 3,7 protsenti SKP-st. Eelmisel aastal me olime NATO top kolmes oma kaitsekulutustelt, mis ilmselt ei üllata teid ja mind ka. Poola oli esimene, teine Eesti ja kolmas oli Ameerika Ühendriigid,» selgitas Michal. 

«Julgeolekuolukord ei ole vahepeal paremaks läinud: Venemaa agressiivsus Ukrainas, Venemaa hübriidtegevused erinevates valdkondades. Eesti on 2007. aastast pidevate Venemaa küberrünnakute all. See ei ole kuidagi muutunud. Venemaa veel tegeleb väga aktiivselt nii Euroopas, Baltimaades, Põhjamaades, isegi Ühendriikides valimiste mõjutamisega,» rääkis Michal.

«Praktikas tähendabki see seda, et me peame osa oma kaitsehangetest tooma ettepoole. See ei ole nii lihtne, sellepärast et paljusid asju, mida me tahame - vahendeid või võimeid, - mida me tahame, ei ole nii lihtne nii kiiresti saada. Aga see tähendab seda, et me peame ikkagi kaitseministeeriumi tasandil, kaitseplaneerijate tasandil tegema sammud, hindama, mida me saame 2026., 2027., 2028. aastal tuua ettepoole, ja vastavalt sellele, mida Kaitsevägi vajab, ja võtma sihi kaitsekulutuste nii-öelda taseme tõstmisel viie protsendini,» selgitas Michal. 

Reinsalu uuris üle, et millal siis valitsus sihib kaitsekulude tõusu 5 protsendile? «Kaitseväe juhataja nõuanne on valitsusele antud, Kaitseministeeriumi kaitseplaneerijad sellest lähtuvalt kaitsevõimete kasvu ka planeerivad. Et seesama 1,6 miljardit on täna jaotatud plaanitud hangeteks aastateks 2025–2031. See on avalik informatsioon. Ja lähtuvalt sellest, et võib-olla meil on vaja tempot tõsta, ilmselt peavad kaitseplaneerijad hindama, mida nad saavad ajas ettepoole tuua, millise tempoga on võimalik neid hankeid korraldada, nii et me saame need võimed, mida meil on vaja. Nii et Kaitseväe juhataja nõuanne on antud, seda on arvestatud ja Kaitseministeerium ja kaitseplaneerijad sellest lähtuvalt loomulikult tegutsevad,» vastas Michal.