«Me oleme rääkinud sellest, et NATO kaitseplaanide muutmine tähendab suuremaid investeeringuid, et tagada NATO idapiiri turvalisus. Eelkõige on seal fookuses see, et Venemaal ei lasta enam võtta ühtegi sentimeetrit NATO territooriumist,» selgitas Läänemets. Ta märkis, et Eesti valitsus on juba arutanud, kuidas neid investeeringuid täpselt teha, ning arutelu jätkub selle aasta jooksul, et jõuda selgusele, milliseid konkreetselt kaitsevõimekusi on vaja arendada ja osta.
Läänemets tõi välja ka teise teguri – Ameerika Ühendriikide administratsiooni muudatused, mis toovad kaasa suuremaid ootusi Euroopa liitlastele. «Ameerika Ühendriikides on uus administratsioon ja Trump on öelnud, et tema ootab, et teised riigid panustaksid samamoodi,» sõnas Läänemets. «See on teine oluline tegur, mis kindlasti mõjutab meie kaitsekulude arutelu.»