INTERVJUU ⟩ Urmas Viilma: tegime ettepaneku kutsuda mõlema õigeusu kiriku esindajad veebruaris esimesele kohtumisele

«MPEÕK võtmeisikud võiksid selgelt väljendada oma lojaalsust ja pühendumust Eesti riigile. Mul on tunne, et sellistest sammudest on mõnevõrra vajaka,» ütles EELK peapiiskop Urmas Viilma. Foto: Konstantin Sednev

Rus.Postimees vestles Eesti Kirikute Nõukogu presidendi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Urmas Viilmaga nüüd, mil vastasseis siseministeeriumi ja Moskva patriarhaadi vaimulikkonna vahel ei jätnud kompromissideks peaaegu mingit ruumi. Eesti Kirikute Nõukogu loodab ikka veel seda saavutada oma meetoditega. Mõningaid selles intervjuus esitatud asjaolusid ei ole varem avaldatud ja te olete esimesed, kes neist loevad.

Alustame seaduseelnõust. Eesti Kirikute Nõukogu kiri on väga tasakaalukas, ei ole kummagi osapoole suhtes kallutatud. Hiljuti avaldasite arvamust, kus ütlesite: õhus on küsimus, kas kanooniliste sidemete katkestamise nõue on sekkumine kiriku autonoomiasse või mitte. Kas siis on või mitte?

Meil pole kunagi varem selliseid olukordi olnud. Muide, täna saime muudetud seaduseelnõu. Peaaegu kõik Eesti Kirikute Nõukogu ettepanekud võeti arvesse. Ma ei ole riigi- ega kanoonilise õiguse ekspert, eriti kuna see on eri kirikutes mõnevõrra erinev. Kuid sellises olukorras, kus riik mõjutab kirikute rolli ühiskonnas või nende positsiooni, püüab seadusega midagi muuta, on Eesti Kirikute Nõukogu ülesanne esitada küsimusi. Peame veenduma, et tagatud on nii kollektiivne kui ka individuaalne usuvabadus, põhiseaduse austamine, et Eestis ei ole riigikirikut. Selliseid samme astuv valitsus peab püüdma meile vastuseid anda ja meid veenda, et kõik on korras.