/nginx/o/2025/01/20/16604871t1h3868.jpg)
Eesti on madalast elanike arvust hoolimata kasvanud tõeliseks kasiinomekaks – maismaakasiinosid on küll väheks jäänud, kuid see-eest kasvab legaalselt kaughasartmänge korraldavate ettevõtete arv mühinal kõrgemaks. Seaduslike hasartmängukorraldajate nimekirja vaadates tekib tahes-tahtmata küsimus: miks valivad hasartmänguoperaatorid õnnemängude korraldamiseks just Eesti?
Eesti lähistel on mitmeid teisigi riike, kus kasiinotööstus kasvab nagu pärmi peal: portaalis
www1.kasynopolska.com on välja toodud Poolas hasartmänguteenust pakkuvad kasiinod, Läti ja Leedu hasartmängukorraldajate nimekirjad kasvavad samuti aina pikemaks, kuid Eesti rahvaarvu ja kasiino-operaatorite suhtarv trumpab üle kõik konkurendid. Võib väita, et eestlased on hasartmängulembeline rahvas, kuid tegelikult on hasartmänge korraldavate ettevõtete arvukuse taga teisigi põhjuseid.
Euroopa Liidus on mitmeid riike, mis on hasartmängude korraldamise eraettevõtetele kas osaliselt või täielikult keelanud. Näiteks Norras on kogu kasiinondus usaldatud kahe riigiettevõtte kätte, kes võivad korraldada loteriisid ja õnnemänge – ükski eraettevõte ei saa Norras hasartmängude korraldamiseks vajalikku luba.
Islandil pole isegi ühtegi maismaakasiinot ning pea kõik hasartmänguliigid on tehniliselt keelatud – välismaises internetikasiinos panustamisele ei panda küll kätt ette, kuid ühelgi hasartmängukorraldajal ei ole lootust kohaliku hasartmängulitsentsi saamiseks.
Leedus, Lätis ja Eestis on lubatud igat liiki hasartmängude korraldamine: vastava loa olemasolu annab ettevõttele õiguse korraldada hasartmänge, kaughasartmänge, bingot, spordiennustusi või loteriid. Seetõttu on Baltikumi riigid hasartmängude korraldamise osas teistest peajagu üle.
Eesti Maksu- ja Tolliamet on kokku pannud põhjalikud juhendid Eestis hasartmänguteenuse pakkumiseks vajalike lubade taotlusprotsesside kohta, mis teeb taotlusprotsessi nii Eesti kui välismaa päritolu ettevõtte jaoks lihtsaks ja loogiliseks. Ehkki iga jurisdiktsioon koostab taotlejaid abistavaid juhendeid, on need sageli hasartmänge reguleeriva organi kodulehel pilla-palla laiali pillutud. EMTA lehel on kõik vajalik kogutud kokku konkreetsele lubade taotlemist puudutavale alalehele.
Tähtajatu hasartmängude korraldamise tegevusloa taotluse esitamise privileegi eest tuleb tasuda riigilõivu kas ~48 000 eurot (õnnemängude korraldamine) või ~32 000 eurot (spordikihlvedude korraldamine). Hasartmängude korraldamise tegevusloale lisaks tuleb ettevõttel hankida korraldusluba (jah, need on kaks erinevat luba), mis kehtib viis aastat ja mille taotlemise eest tuleb tasuda 3200 eurot lisaks.
Leedus tuleb samade hasartmängutüüpide korraldamise lubade eest tasuda vastavalt kas 300 000 eurot või 100 000 eurot. Erinevalt Eestist on Leedus võimalik taotleda ka kõik-ühes litsentsipaketti, mis lubab teenusepakkujal korraldada õnnemänge, bingot, spordikihlvedusid ja kaughasartmänge, kuid kõike hõlmava paketi eest tuleb riigilõivuna tasuda miljon eurot. Eestis tuleb küll iga hasartmänguliigi korraldamiseks esitada eraldi taotlus, on taotlusprotsesside rahaline kulu kokkuvõttes madalam.
Soomes on hasartmängude korraldamine hetkel veel riigi kätes, kuid aastal 2027 planeeritakse sealgi avada turu uksed ka eraettevõtetele. Hetkel pole Soome hasartmängude korraldamise litsentsi riigilõivu suurust veel avalikustatud.
Kui vaadata, milline on naaberriikide ja lähimate suurriikide lähenemine hasartmängude maksustamisele, jääb Eestis kehtestatud hasartmaksumäär silma ühe Liidu madalamana. Eestis kehtis aastani 2024 kaughasartmängude korraldamise tasuna maksumäär 5%, alates aastast 2024 tuleb kaughasartmängude korraldajal maksuna tasuda 6% ja alates 2026. aastast 7%. Maksustatakse panustena laekunud summasid, millest on maha arvatud välja makstud kasiinovõidud.
Võrdluseks: Leedus on kaughasartmängude maksumäär oluliselt krõbedam 20% ja Lätis tuleb igakuiselt riigikassasse kanda 15% laekunud panustest, millest on võidud maha arvatud. Minnes Baltikumist kaugemale muutub asi veelgi karmimaks – Hispaanias on maksumäär Leeduga samal tasemel (20%), Portugalis 44%, Poolas tuleb slotimasinatel tehtud panuste-võitude vahest tasuda maksudena suisa 50%.
Kui kaughasartmängude korraldamise trall peaks Soomes lähiaastatel pihta hakkama, peavad seal ametlikult hasartmänge korraldavad ettevõtted arvestama 22%-lise maksumääraga.
EMTa aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina sõnul jätkub maismaakasiinode arvu vähenemise ja online-kasiinode arvu tõusu trend ka lähiaastatel. Ehkki maksumäär tõuseb aasta pärast veel ühe protsendi võrra, ei ole 7%-lise hasartmängumaksu tasumise kohustus sama koormav kui näiteks Poolas või Portugalis. Eestis pole hasartmängulubade väljastamise süsteemis lähiajal suuri muutusi oodata, seega võib uskuda, et internetikasiinode arv Eestis tõuseb praeguselt u 30 kasiinolt veel 2020. aastatel poolesaja teenuusepakkujani.