SÕLMKÜSIMUS ⟩ Kuidas ERRi pilt peale kärpeid edasi jookseb?

ERRi elamussaadete toimetuse juhi Karmel Killandi sõnul laulu- ja tantsupeo ega ka riigipühade ülekannete arvelt kokku ei hoita, küll aga tuleb nuputada, kuidas näiteks emade- ja isadepäeva kajastada nii, et need varasemate aastate kõrval ei kahvatuks. Foto: Madis Veltman

Eesti Rahvusringhääling sai mullu sügisel riigilt ülesande tulla tänavu toime kahe miljoni euro võrra väiksema toetusega riigieelarvest kui mullu, mis sundis ERRi juhte küsima oma alluvailt, mida ja keda on nad valmis ohverdama. Nii mõnedki laekunud ettepanekud, tunnistab ERRi juhatuse esimees Erik Roose, olid riskantsed ja radikaalsed.

Margus Ader, kes on juba aastaid täitnud pimeda aastaaja nädalavahetustel kümneid tuhandeid Eesti kodusid oma tunderohkete, ent samas asjatundlike telekommentaaridega rahva talviseks lemmikmeelelahutuseks saanud laskesuusatamise suurvõistlustelt, enam mikrofoniga välismaale kaamerate ette ei pääse.

See on talle suur muutus, võrreldes kolme eelmise talvega, mil veetis Eesti Rahvusringhäälingu lepingulise spordikommentaatorina Euroopas välislähetuses igal aastal kokku vähemalt 17–18 päeva. Sel hooajal, mis, tõsi, on alles poole peal, tuleb neid päevi ümmargune null.

Sellepärast, et raha ei jätku.

Rahvusringhääling sai mullu septembri lõpus riigilt kultuuriministeeriumi kaudu ülesande tulla uuel aastal toime senisest kaks miljonit eurot väiksema eelarvega. Kui riik peab kulusid kokku tõmbama, pole sellest pääsu ka ERRil, kelle toetus riigieelarvest oma tegevuskulude katteks vähenes neli protsenti.

Mis kärpele järgnes, tekitas kuu-poolteist tagasi vastukaja kogu ajakirjanduses. Kärpe peakannatajaiks said meedias veteranajakirjanik ja ekspoliitik Heimar Lenk ning ERRi Läänemaa korrespondent Juhan Hepner. Lenk jäi ilma laupäevaõhtuti Vikerraadios tehtud nostalgilise muusika saatest «Kuldrandevuu», mille peale kostis ERRi pressiesindaja seletuseks: «Meie programmides jagub jätkuvalt kuulamist kõigile inimestele.»