/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/02/12/132445t1h6ce8.jpg)
Valitsus vähendab linnadele-valdadele minevat tulumaksumäära küll kardetust vähem, kuid see-eest varasema plaaniga võrreldes kolm kuud varem.
Linnade-valdade maksumiljoneid kärbitakse juba aprillist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui eelmise nädala kolmapäeva öösel leppisid kuus koalitsioonipoliitikut kokku, et kohalikele omavalitsustele (KOVidele) minevat osa üksikisiku tulumaksust kärbitakse 675 miljonit krooni, siis eile kahanes see number osalt linnade-valdade hädakisa mõjul 300 miljonile.
Paraku peavad KOVid alla neelama ühe täiendava mõru pilli, sest kompromissi ühe osana jõustub eelnõu juuli asemel juba 1. aprillist ehk kolm kuud varem. Just nii oli võimalik saada kohalikelt omavalitsustelt võetavad kärped uutes oludes summaarselt samasse suurusjärku sellega, mis eelmisel kolmapäeval kokku lepitud sai.
Lisaks määra varasemale alandamisele tuleb linnadel-valdadel leppida 300 miljoni võtmisega tasandusfondist ning loobumisega 75 miljoni kroonisest lasteaedade õpikeskkonna arendamise toetusest.
Määra varasem alandamine aitab rahandusministeeriumi pressiesindaja Piret Seemani sõnul selgitada ka varem avaldatud materjalide võrdlemisel ilmnenud segadust, kus 0,53-protsendipunktine määra kärbe 11,93-lt 11,4-le tähendab linnadele-valdadele 300 miljoni krooni loovutamist, samas kui 0,83ne kärbe tähendab 675 miljoni loovutamist. Kui 0,53ne kärbe on 300 miljonit krooni, oleks pidanud 0,83-punktine kärbe olema kestusaja samaks jäämisel 470 miljonit krooni ehk ligi 200 miljonit vähem, kui algselt räägitud.
Tasandusfondi 300-miljoniline kärbe tähendab, et selle kaudu jagatakse kohalikele omavalitsustele nüüd 1,4 miljardi asemel 1,1 miljardit krooni.
Muudest kärbetest saavad omavalitsused saavad sel aastal riigilt toetust kohalike teede hoiuks 200 miljonit krooni vähem kui praeguses eelarves ehk 178 miljonit.
Samas jätkab riik omavalitsustele täies mahus koolilõuna toetuse maksmist põhikooli õpilastele summas 225,7 miljonit krooni. Ka eraldatakse omavalitsustele hariduskuludeks toetust 51,1 miljonit krooni.
Lisaks otsustas valitsuskabinet üldise majanduslanguse taustal seadusega piirata omavalitsuste ülemäärast laenamist, lootes selle abil täita eelarveauku 500 miljoni krooni ulatuses.