Kas karmimad karistused paneksid merekaablite lõhkujaid pahategudest hoiduma? Või oleks abi territoriaalmere piiri nihutamisest Soome lahe keskjooneni?

On talvepäev Kopli rannapromenaadil. Pealtnäha ei ole siin midagi vaadata peale paari luige: meri on lainetu ning raske palakana ripub raagus puude oksteil rõskus, kaugel-kaugel silmapiiril liigub valge ja hääletu jäämäena Soome poole Tallinki laev. Siiski on siin midagi peidetud – merekaartide kohaselt läheb just Sepa tänava otsast merre üks kaheksast merekaablist, mis Eestit Soome ja Rootsiga ühendavad.

Kuid mitte miski ei reeda, et just siin on rannaliiva alla peidetud osa olulisest taristust. Keelusildid hoiatavad vaid lindude toitmise eest.

Kaugel eemal merepõhjas võivad taolised kaablid olla kergemini haavatavad. Asjatundjad on kirjeldanud, kuidas kaablid maetakse erilise «adra» abil tavaliselt umbes meetrise – see võib olla ka paksem – põhjamuda kihi alla, kuid kivise merepõhja korral võib kaabel jääda nähtavaks.

Erinevad ka juriidilised võimalused kaablit kaitsta: kui Eestit ümbritseb sisemeri ja 12 meremiili laiune territoriaalmeri (Soome lahes on see ala kitsam), kus kehtivad Eesti seadused, siis majandusvööndis on olukord keerukam.

Kommentaarid
Copy