Vaidlus sai alguse 2021. aasta keskel, kui Covidi kriisi puhkedes asusid Kaitseliit ja kaitsevägi nõudma, et tegevteenistuses olevad kaitseväelased peavad end laskma viiruse vastu vaktsineerida. Toona Kaitseliidus teeninud kaitseväelane nõutud tõendit aga tööandjale ei esitanud, mistõttu vabastas Kaitseliidu ülem ta tema rahuaja ametikohalt ning seejärel tuli tal kaitseväe juhataja asetäitja otsusel lahkuda ka tegevteenistusest.
Käskkirja kohaselt kuulus tegevväelane kõrge nakatumistasemega sihtgruppi. «Kuna Kaitseliidus on tegevväelasele pandud ülesannete täitmine Kaitseliidu toimimiseks olulise ja kriitilise tähtsusega, on tema vaktsineerimine vältimatult vajalik ohutusmeede. Tegevväelasele pandud ülesanded eeldavad töökeskkonnas rohket kontakti inimestega. Kaitseliidul pole võimalik kontakte vältivat töökeskkonda pakkuda, mõistlikult piisavalt tööd ümber korraldada ega riske teiste meetmete abil piisavalt maandada,» seisis Kaitseliidu juhataja allkirjastatud käskkirjas.