Hendrik Terras: hallide passide valimisõiguse koht ei ole põhiseaduses

Hendrik Terras Foto: Madis Veltman

Uuel nädalal algab riigikogus tööaeg ning hakatakse arutama ka kohaliku omavalitsuse valimiste hääleõiguse üle. Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) leiab, et hallide passide omanikele ei tohiks hääleõigust jätta. 

Valitsuses mindi sügisel kompromissile, et kui muuta põhiseadust ja valimisõigus Vene ja Valgevene kodanikelt ära võtta, siis säilitataks määratlemata kodakondsusega isikute hääletamisõigus.

«Hallide passide valimisõiguse koht ei ole põhiseaduses. See sai selgeks detsembrikuu jooksul põhiseaduskomisjoni istungitel. Mitmed põhiseaduse assamblee liikmed väljendasid veendunud seisukohta, et põhiseadusesse ei tohiks kirjutada mööduvaid nähtuseid – põhiseadus peaks olema ajatu,» tõdes Terras. 

«Hall pass viitab halli värvi passile, mida teatud riikides antakse välja inimestele, kes ei ole selle riigi kodanikud, kuid elavad seal. Eestis viitab hall pass isikut tõendavale dokumendile, mida antakse välja inimestele, kes elasid Eestis enne selle iseseisvuse taastamist 1991. aastal, kuid kes ei saanud Eesti kodakondsust,» selgitas poliitik.

Ta rõhutas, et neil inimestel ei ole Eesti kodakondsust ega ka ühegi teise riigi kodakondsust, mistõttu nad on rahvusvaheliselt kodakondsuseta isikud. «Loodetavasti kaovad hallid passid kui nähtus ka Eestis lähema kümne aasta jooksul minevikku.»

Kuna Eesti riik enam halle passe ei väljasta ja nende omanike arv iga aasta kahaneb, siis just selleks me neid nimetama peamegi. Samasugust kriitikat väljendati ka rahvusvaheliste organisatsioonide esmakordsele mainimisele põhiseaduses. Euroopa Liidu kodanikud saavad teistes Euroopa Liidu riikides igal juhul valida tulenevalt aluslepingutest. «Kuigi pean oluliseks häid liitlassuhteid, siis rahvusvaheliste organisatsioonide kirjutamine põhiseadusesse ei ole põhiseaduse vaimuga kooskõlas, nagu ütles Jüri Adams,» leidis Terras. 

Jõulurahu rikkumine kaablite lõhkumisega on Terrase hinnangul märk sellest, et tegelikkuses oleme me Vene Föderatsiooniga hübriidsõjas. «Viimasest paarist kuust leidub mitmeid näiteid, kus Vene pool on kasutanud valimiste mõjutamist selleks, et tuua võimule Euroopa julgeolekut nõrgestavad jõud. Järjekordne hübriidsõja viis. Komisjoni istungitel on ka mitmed julgeolekueksperdid välja toonud, et Vene föderatsiooni mõjuväljas olevate inimeste valimisõigus Eestis on pikaajaline julgeolekurisk. Meil on hetkel võimalus julgeid otsuseid teha ja ennast selle eest kindlustada,» rõhutas ta. 

«Kuulates ära põhiseaduse loojad ja julgeolekueksperdid, on selgeks saanud, et esialgsel kujul seaduseelnõuga edasi liikuda ei oleks kõige mõistlikum,» lausus Terras. 

Kuidas siit edasi minna? Terrase hinnangul on neli võimalust. Esiteks põhiseadusega anda valimisõigus Eesti kodanikele ning viia mitte-kodanike valimisõigus seaduse tasandile. Teiseks põhiseadusega anda valimisõigus Eesti kodanikele. Terras tõi välja, et sellise ettepaneku on teinud Isamaa ja EKRE. Kolmas võimalus oleks Terrase sõnul see, et põhiseadusega anda valimisõigus Eesti ja NATO kodanikele ning viia mitte-kodanike valimisõigus seaduse tasandile. Neljas võimalus on aga anda põhiseadusega valimisõigus Eesti ja NATO kodanikele.

Eesti 200 leiab, et tuleks edasi liikuda neljanda võimalusega ehk anda valimisõigus Eesti ja NATO kodanikele. «See oleks julgeolekuriskide maandamiseks kõige mõistlikum valik. Stiili ja põhiseaduse vaimu poolest on võimalik esitada kriitikat, mida eespool ka välja tõin, kuid see on versioon, mis piirab meie sõbralike riikide kodanikke kõige vähem,» selgitas Terras. 

«Küll oleme me valmis kaaluma kõiki teisi eelnimetatud variante poliitilise konsensuse leidmiseks,» lisas ta.