Arvevabrikandid jätsid partneri rahata

Stelling Ehituskaup OÜ tegevjuht Vello Vetevool nendib: kui meedias räägitakse palju arvevabrikute kasutajate sattumisest kohtupinki, siis ta ei mõista, kuidas Vahur Kulbusch ja Peeter Lannes sellest pääsenud on. Foto: Mihkel Maripuu

Kaks ehitusfirma omanikku, kes arvevabrikutega firmast väidetavalt hoogsalt raha välja viisid, jätsid võlausaldajad tühjade pihkudega, politsei ega maksuamet nende tegevuses aga kuritegu ei näinud.

Ehitusmaterjalide müüja Vello Vetevool on väga pahane. Tema endised partnerid Vahur Kulbusch ja Peeter Lannes ei taha tema telefonikõnedele vastata ega ammugi mitte ära maksta võlga, mis viivisteta on umbes kolm miljonit krooni ehk ligi 191 700 eurot.

2008. aastal tuvastas maksuameti revisjon, et Random Projekt kasutas tervet hulka firmasid, mis kirjutasid välja fiktiivseid arveid, et nende abil saada riigilt käibemaks tagasi ning tekitada Randomile vaba sularahavoog.

Fiktiivsete arvete alusel Randomist välja kantud 4,7 miljonit krooni võeti sularahaautomaadist välja.

Maksuamet tegi revisjoni põhjal ettekirjutuse, et firmal tuleb lisaks tasuda umbes kaks miljoni krooni käibe- ja tulumaksu. Kulbusch ja Lannes seda kohtus ei vaidlustanud. Seejärel läks aga firma pankrotti.

Veel enne jõudsid firmaomanikud vormistada terve hulga laenulepinguid ligi nelja miljoni krooni väärtuses. Raha kanti firmast välja ja seejärel tagastati sularahas. Kuhu see tegelikult jäi, seda Vetevool ega pankrotihaldur ei tea.

Suured võlakoormad

Kulbuschi ja Lannese ehitusfirma Random Projekt pankrotistus 2009. aasta jaanuaris. Pankrotihaldur Tiina Mitt ütles, et leida katet 14 miljonile kroonile, mille firma võlgadena maha jättis, on lootusetu.

Mõne kuu pärast pankrotistus ka meeste teine ehitusfirma LTCO Ehitus, jättes maha 17 miljonit krooni võlgu. Ka see pankrot on toonud kaasa mitme miljoni kroonise tsiviilhagi endiste omanike vastu.

Vetevool ütles, et kui meedias räägitakse palju arvevabriku kasutajate sattumisest kohtupinki, siis ta ei mõista, kuidas Kulbusch ja Lannes sellest pääsenud on. «Nad paistavad olema eriti hästi kaitstud ja kui uurimist niiviisi jätkata, võivad pääseda päris puhtalt,» lausus Vetevool.

Nii Kulbusch kui ka Lannes kinnitasid Postimehele, et süüdistused arvevabrikute kasutamises on alusetud. «Kui on pankrot, siis on pankrot, tahtlikult pole keegi seda põhjustanud,» ütles Kulbusch. «Äri on selline. Tänu sellele, et Vetevoolult ehitusmaterjale ostsime, olid ta käibed suured, ta teenis päris hästi. Ma ei oska kommenteerida, mida Vetevool suure vihaga teeb.»

«Arvevabrikuid pole olnud, jamajutt,» kinnitas Lannes. Vetevool märkis, et ei mõista, miks maksuamet ei algatanud 2008. aastal kriminaalasja Random Projekti juhatuse liikmete suhtes. Ega ka seda, miks maksuamet kontrollis küll 2006. aasta andmeid, kuid jättis kontrollimata 2005. aasta arved. Vetevool väidab, et 2005. aastal viisid Kulbusch ja Lannes firmast fiktiivsete arvete abil välja ligi kuus miljonit krooni.

Maksuameti pressiesindaja Anne Osveti sõnul nõuab maksukuritegu tõendamist ja ainult maksukahju ei ole põhjus kriminaalmenetluseks.

Tiina Mitt ütles, et kui pole süüdistust juhatuse liikmete vastu, siis ei saa ta ka esitada hagi, süüdistades kedagi kahju tekitamises, et raha pankrotipessa tagasi nõuda. 2010. aastal läks küll politseisse kuriteokaebus, milles süüdistati Kulbuschi, Lannest ja firma toonast raamatupidajat arvevabrikutele makstud raha omastamises.

Pooleteise aasta pikkuse uurimise järel lõpetas uurija aga kriminaalasja, sest arvevabrikute kasutamist ei suudetud tõestada. Prokurör Tambet Graubergi arvates oli see normaalne, et firma kandis 4,7 miljonit krooni firmadele, kellelt mingeid töid ei tellitud. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder ütles reedel, et uurimisel ei leitud piisavalt tõendeid.

Vetevool ja Mitt palkasid Aivar Pilve advokaadibüroo ning kaebasid asja riigiprokuratuuri. Riigiprokurör Alar Kirs tühistas uurimise lõpetamise määruse ja saatis asja uuesti uurimisele. «Kohtueelne menetlus on olnud puudulik, menetluse lõpetamise otsu­s ei vasta uurimisel kogutud teabel­e,» leidis Kirs.

Võtta pole midagi

Mida on politsei ja prokuratuur teinud kuue kuu jooksul, on teadmata. Nii Lannes kui Kulbusch ütlesid, et ei ole kuulnud, et uurimist oleks uuesti alustatud. Ilmselt seisab Random Projekti kuriteotoimik sadade teiste toimikute vahel kusagil kapis, oodates, et ehk leidub mõnel uurijal selle jaoks aega.

Firma tahtlikus pankrotti ajamises keegi mehi ei süüdistagi. 2008. aastal alanud majanduskriisis jooksis ummikusse uhkemaidki ettevõtteid. Lisaks kortermajade vundamentidele valas Random Projekt ka näiteks Kuivastu ja Heltermaa sadama uued kaid. Niisiis on tõenäoliselt peaaegu iga lehelugeja korra nende meeste kätetööd mööda kõndinud.

Lannesele ja Kulbuschile on kummaliste arvetega firmast raha väljaviimise eest esitatud nõue. Võtta pole neilt ometi midagi, sest ilmselt peitsid mehed siis, kui asjad hakkasid halvaks minema, oma isikliku vara ära. «Nad olid valmistunud pankrotiks, hakkasid vara päästma, et olukorrast väljapääsu leida,» ütles Mitt.

Vetevool loetleb meeste uhkeid eramuid Tallinnas ja Märjamaal, mis praegu enam ametlikult Lannese ega Kulbuschi nimel ei ole. «Mõlemad mehed said arvevabrikute ajal endale ilusad villad, kus elavad rahulikult edasi – ühel isa, teisel naise nimel, ja viimane väidab, et elab naisest lahus, nagu need skeemid ikka käivad,» ütles Vetevool.

Vetevoolu ja Randomi omanike koostöö algas 2005. aastal. Vetevool oli firmas ka väikeosanik. «Nende eesmärk oli saada soodsalt osta ehitusmaterjale, pika maksetähtajaga,» märkis Vetevool. «Lootsime dividende, ega me ei teadnud, mis seal toimub, sest juhatuses ei olnud.»
---------------------------------------------

Firmale leiti juht bussijaamast