Aasta tegijad looduses aitavad tõsta teadlikkust ja vähendada hirme

Tänavu valiti aasta loomaks põder, aasta linnuks kormoran, aasta kalaks angerjas, aasta puuks harilik saar, aasta seeneks juurepess, aasta samblaks harilik roossammal, aasta mullaks klibumuld, aasta liblikaks rohe-samblikuöölane ja aasta orhideeks püramiid-koerakäpp. Illustratsioon: Postimees

Sarnaselt varasemate aastatega on ka tänavu välja valitud aasta loom, lind, puu, kala, liblikas, orhidee, sammal, seen ja muld, et suurendada inimeste teadlikkust ja pöörata liikidele rohkem tähelepanu.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi sõnul on aasta tegijate väljakuulutamine kahtlemata oluline ja tänuväärne algatus ning seda traditsiooni on järgitud juba aastaid. «On ju hea, kui me räägime kahejalgsete kangelaste kõrval ka sellistest tegelastest, kes on 10 000 aastat meie kõrval olnud, siin maalapi peal elanud, kuid kellele või millele tavaline inimene vähem tähelepanu pöörab,» ütles ta. «Samas ei tohi ühe kindla aasta looma, linnu või mis tahes loodusobjekti valimisest teha veel põhjapanevaid järeldusi. Ei tohi seada selliseid inimkeskseid kriteeriume ja mõelda, et üks liik on järsku teisest parem, kallim või ilusam.»