/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/10/20/85171t1ha3e9.jpg)
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul kärbib valitsus ülikoolide riikliku koolitustellimust 7 protsendi asemel 3 protsenti.
Tasuta õppekohti peab kardetust vähem kärpima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See tähendab ülikoolidele 52,6 lisamiljonit ja seda, et riigieelarveliste õppekohtade arv kahaneb kardetust vähem.
«Ülikoole puudutav kärbe on 3 protsenti riiklikust koolitustellimusest. See puudutab õppejõudusid, nende palku ja ülikoolide toimimist,» rääkis Lukas valitsuse pressikonverentsil.
«Üliõpilaste võimalusi õppida selle kärpega me oluliselt ei halvenda.»
Lukas lubas, et kui koos kärpega optimeeritakse muid tegevusi, siis noored sellest kärpest ei kannata.
Ta teatas ka, et teaduse põhirahastamisallikad - sihtfinantseerimine ja teadusfondi kaudu grant-finantseerimine - jäid samale tasemel, kui see praegu eelarvesse kirjutatud on.
Lukase sõnul oli tema valdkonnas palga- ja tegevuskulude kärbe 7 protsenti, kusjuures haridus- ja teadusministeeriumi puhul oli see suuremgi.
Seevastu õpetajad pääsevad teistest kergemalt. «Õpetajate puhul ei tõuse palga alammäärad sel aastal läbivalt 8 protsenti, nagu oli selleks aastaks varem kokku lepitud, vaid tõusevad 4 protsenti. Seda nii omavalitsuste koolides kui riigikoolides.»
Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud on varasemat 92-miljonilist kärbet kommenteerides Postimehele öelnud, et selline otsus võib tähendada ülikoolide jaoks kas õppekohtade vähenemist või õppija suuremat omafinantseeringut.
3-protsendine kõrghariduse riikliku koolitustellimuse kärbe võtab eelarvest ligikaudu 39,4 miljonit krooni.