/nginx/o/2025/01/07/16582767t1h23f1.jpg)
Eestis tekib aastas umbes 18 000 tonni rõiva- ja tekstiilijäätmeid, millest enamik jõuab segaolmejäätmete hulka. See tähendab, et nende korduskasutamine ja ümbertöötlemine on olnud väga piiratud. 2025. aastast on kohalikel omavalitsusel kohustus korraldada tekstiilijäätmete eraldi kogumine ning Tallinn on selle teema väga tõsiselt käsile võtnud.
„Tallinn on Eesti suurima linnana paratamatult ka suurim tekstiilijäätmete tekitaja. Probleemi süvendab asjaolu, et meil puudub kõikehõlmav sorteerimissüsteem, mis aitaks eraldada kasutuskõlblikud rõivad ja kodutekstiilid kasutuskõlbmatutest ning suunata need õigele käitlusteekonnale,” ütleb Tallinna Ringmajanduskeskuse ringmajade juhataja Kädi Eelmaa.
Ta lisab, et probleemi tekitavad ka inimeste tarbimisharjumused ning rõivaste koostis. „Üha enam ostetakse odavaid ja lühikese elueaga madalakvaliteedilisi kiirmoetooteid. Samuti visatakse kergekäeliselt ära kasutuskõlblikke rõivaid, mis võiksid leida uue omaniku. See on otsene ressursside raiskamine ja panustamine jäätmekoguste suurendamisse. Murekohaks on kasutuskõlbmatud tekstiilid, mille koostis – näiteks mitme materjali segud, litrid, lukud, trukid jms – muudab nende ümbertöötlemise keeruliseks või isegi võimatuks.”
Seega tasub uue rõiva soetamisel valida kauakestev ja kvaliteetne, parim oleks taaskasutatud materjalist ese. Hea valik on looduslikust materjalist ja monomaterjalist, mitte erinevatest kiududest toodetud rõivas. Kindlasti on rõivaeseme jalajälg oluliselt väiksem, kui eelistada kohalikku toodangut. Enne katkise rõiva äraviskamist tasub proovida seda parandada või kasutada millekski uueks. Jätkusuutlikkusele mõtlev inimene on avatud ka rõivaste laenutamisele ning kasutatuna ostmisele, sest tihti leiab teise ringi poest kvaliteetseid ja isikupäraseid riideid.
Ja kui üle jääb terveid ja puhtaid tekstiilitooteid, tasub need müüa, anda ära või annetada. Tallinn on tänaseks loonud mugavad lahendused kasutuskõlblike tekstiilide kogumiseks. Linnas paiknevad avalikud riidekonteinerid, kuhu saab tuua korralikke rõivaid ja kodutekstiile, mis suunatakse koostöös partneritega korduskasutusse. Korduskasutusvõimalusi pakutakse ka linna ringmajanduskeskuste juures asuvates korduskasutusruumides, kus inimesed saavad oma puhtaid ja terveid esemeid tasuta teisele ringile anda ning samas ka kaasa võtta.
Üheks silmapaistvamaks koostööprojektiks on Eelmaa sõnul olnud Sõpruse puiestee Uuskasutuskeskuse juures asuva õmblustoa rajamine koos Uuskasutuskeskuse ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga. See Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetatud algatus aitas kaardistada inimeste meelsust ning kõige sagedasemaid parandustöid. Lisaks avati 2024. aasta sügisel Lilleküla ringmajanduskeskus, kus tegutsevad õmblusparandustöökoda ja pehme mööbli parandustöökoda, mis pakuvad võimalust õppida rõivaste ning pehme mööbli parandamist ja annavad väärtusliku panuse paranduskultuuri levitamisse. „Tallinna korduskasutusruumid on samuti tõestanud end väga tõhusana,” kiidab ta. „Sinna saavad inimesed viia kasutuskõlblikke esemeid, mis leiavad uue omaniku. Korduskasutusruumid toetavad kogukondlikku ja keskkonnasõbralikku tarbimismudelit.”
Alates 2024. aasta oktoobrist on kõigis Tallinna jäätmejaamades võimalik liigiti ära anda kasutuskõlbmatut tekstiili. See oli oluline ettevalmistus 2025. aastal algavaks riiklikuks kohustuseks, mille eesmärk on suunata sellised jäätmed ümbertöötlemisele, sest alates 2025. aastast pole lubatud rõivaid ja tekstiilijäätmeid olmejäätmetega kokku visata. Kuigi tänasel päeval ei ole tekstiilijäätmetele head väljundit, sest ümbertöötlemise tehnoloogiaid alles arendatakse, on tekstiilijäätmete liigiti kogumine oluline puhta ja püsiva jäätmevoo tekkimiseks.
Riik toetab tekstiilide käitlemise võimekuse suurendamist
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Peep Siim nendib, et kuigi Eesti osa kogu maailma tekstiilijäätmetest pole väga suur, loeb iga panus ning peame tõstma oluliselt tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimekust. „Kehtima hakkav tekstiilijäätmete liigiti kogumise kohustus annab võimaluse see materjal tervikuna kätte saada ja uuesti ringlusse suunata, selle asemel, et ladestada see prügimäele või suunata põletusse. Nii säästame ressursse, sest juba olemasolevast materjalist saab valmistada uusi asju.”
Hiljuti Kliimaministeeriumi tellimusel koostatud uuring „Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs” (SEI Tallinn, EKA; 2024) soovitas Eestile samm-sammulist arengut. Esmalt soovitatakse Eestisse rajada purustus- ja sorteerimisliin ning seejärel arendada väiksemas mahus mehaanilist ringlussevõttu. „Meil on tööstusjärgse tekstiili ümbertöötlemiseks olemas purustusliinid ning nende liinide saadusest tehakse näiteks madratsite-tekkide sisusid ning mingil määral soojustusmaterjali. Eestis on disainereid, kes on võtnud riietele uue väärtuse andmise oma disaini osaks. Küll aga peaksid nii ümbertöötlemise kui ka taaskasutuse mahud olema võrreldes tänasega tunduvalt suuremad,” räägib Siim.
Ta lisab, et üldjuhul ei teki riidejäätmeid majapidamises eriti palju. „Need tasub mingi perioodi peale kokku koguda ning siis korraga viia jäätmejaama. Kui aga rõivaid ja kodutekstiil on veel kasutatavad, saab need viia kogumiskonteinerisse või korduskasutusorganisatsioonide või kasutatud rõivaste poodides asuvatesse kogumiskastidesse. Kogumiskaste on ka paljudes kaubanduskeskustes.”
Ringlussevõtu edendamiseks tuleb Siimu sõnul jätkata nii teadus-arendustegevuse kui ka konkreetsete käitluslahenduste rajamiste toetamist. Lisaks on vaja panustada tekstiilijäätmete esmatöötluse võimekuse tekitamisele: sorteerimine, purustamine ja kiustamine. Tänu värskelt vastu võetud jäätmekavale saab riik ringmajandust tervikuna toetada 111 miljoni euroga, millest osa suunatakse ka tekstiilide käitlemise võimekuse suurendamiseks.
„Kui tekstiilijäätmete kokkukogumine muutub efektiivsemaks, kogutud jäätmed on puhtad ja kogused stabiilsed, muutub nende ringlussevõtt lihtsamaks ning annab ettevõtetele kindlust sellesse valdkonda investeerida,” sõnab Siim. „Kuna Eestis tekib suhteliselt väike kogus tekstiilijäätmeid, ei pea nende ringlussevõtt toimuma ilmtingimata siin, vaid see võib toimuda ka lähiriikides. Aga Eestis on juba mõned ettevõtjad ja algatused, mis on leidnud kasutuskõlbmatu tekstiili ringlussevõtus oma ärimudeli.”
Eesti ettevõtte KIUD asutaja ja tegevjuht Kaie Kaas-Ojavere lisab, et tekstiilijäätmed on meie võimalus oma tekstiilitehnoloogia inseneride nutikust rakendada ning innovaatiliste toodetega just Eestis välja tulla ning neid eksportida. „Täna teevad nii TalTech kui ka Tartu Ülikool selles vallas uuringuid ja katsetusi ning meie KIUD tekstiilijäätmetest korduskasutuspakendid on üheks heaks näiteks materjalide ringlusest,” ütleb ta. „Aga kindlasti vajame ülikoolidest ja suurtest ettevõtetest väljakooruvaid innovaatilisi iduettevõtteid ja tooteid rohkem! Kui saavutame kokkulepe, et jätame innovatsiooni Eestisse ja seda ka rahastame, on meil potentsiaali muutuda eksperdiks, ümberkaudsete riikide jäätmed hoopis siin väärindada ning kõrgema lisandväärtusega tooteid neile tagasi müüa.”
Lisaks püütakse lahendada tekstiilijäätmete probleemi ka teisest otsast. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku rakendada ka laiendatud tootjavastutuse süsteem, mis tähendab, et tootjad peaksid edaspidi kandma osaliselt või täielikult tekstiilijäätmete käitlemise kulud. Eesmärk on neid suunata tootma vähem ja kvaliteetsemalt ning pakkuda ostjale nii parandamise kui hooldamise võimalusi.
Keskkonnasõbralik tarbimine algab teadlikust valikust
* Väldi kiirustades ostetud rõivaid, mis jõuavad kandja selga sageli vaid üheks korraks.
* Eelista kvaliteetseid ja vastupidavaid tooteid, mis kestavad kaua ja mille koostis (monomaterjal) võimaldab neid parandada või ringlusse võtta.
* Hoolda rõivaid õigesti, jälgi pesupesemisel tingmärke!
* Heas korras, kuid endale mittevajalikud rõivad vii Tallinna riidekonteineritesse, korduskasutusruumidesse. Kasutuskõlbmatud, plekilised, aukudega ja räbaldunud riided vii Tallinna jäätmejaamadesse.
* Kui rõivaste parandamine tundub keeruline, siis linna parandustöökodade meistrid oskavad juhendada nii lihtsamaid parandustöid kui ka keerukamaid ümberdisainimisi. Ja seda tasuta!
* Kasutuskõlbmatud tekstiilid tuleb viia liigiti kogumise võimalusega jäätmejaama, et neid saaks õigesti käidelda. Lihtne tegu, aga aitab oluliselt vähendada jäätmete keskkonnamõju.
/nginx/o/2025/01/14/16594833t1hd549.png)