Mida toob linnaelaniku jaoks kaasa uus planeeritav jäätmereform?

Foto: Shutterstock

Eestis on viimased kümme aastat kõikunud olmejäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt 30 protsendi ringis, mis on Euroopa Liidus kehtestatud määrast oluliselt madalam. Protsessi kiirendamiseks on Kliimaministeerium käivitamas jäätmereformi, mis peaks hüppeliselt suurendama jäätmete kasutust toorainena ning muutma jäätmete liigiti kogumine inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks.

„Jäätmereform on väga oodatud ja vajalik samm, mis loob elanikele mugavamad võimalused jäätmete sorteerimiseks ning motiveerib rahaliselt keskkonnasõbralikumalt käituma,” nendib Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna jäätmete juhtivspetsialist Eliis Kuus. Ta lisab, et Tallinnas kogutakse tegelikult juba täna ligi 50% tekkivatest olmejäätmetest liigiti. Aastal 2025 peavad Euroopa Liidu aga riigid ringlusse võtma juba 55% olmejäätmetest. Prügikastist ehk segaolmejäätmete mahutist on aga materjalide päästmine kallim ja kohati võimatu.

Üks olulisemaid muudatusi on, et tekkekohal tuleb hakata liigiti koguma ja üle andma vähemalt kahte eri liiki pakendijäätmeid – plast- ja metallpakend (sh joogikartong ja klaaspakend) ning paber- ja kartongpakend. Tallinn soovib võimalusel tekkekohal klaaspakendijäätmed plast- ja metallpakendist eraldi koguda. Tallinn on aastaid avalike pakendipunktide võrgustiku kaudu kogunud pakendijäätmed kolmeks: plast- ja metallpakend (sh joogikartong), paber- ja kartongpakend ning klaaspakend. Lisaks on osad kortermajad juba praegu tellinud eraldi plast- ja metallpakendi ning klaaspakendi mahutid ning oleks mõistlik nende eraldi liigiti kogumisega jätkata. Klaas on väga hea materjal, mida saab kergesti ringlusse suunata.

„Pakendijäätmete vedu liidetakse korraldatud jäätmeveoga, mis motiveerib loodetavasti inimesi rohkem jäätmeid liigiti koguma. Seni on inimesed pidanud seda teenust kas eraldi tellima, kasutama avalikke kogumispunkte või külastama jäätmejaama. Tallinn on juba varem soovinud pakendijäätmeid liita korraldatud jäätmeveoga, kuid pole taaskasutusorganisatsioonidega kokkuleppele jõudnud,” selgitab Kuus. „Reformiga loodav selge ülesannete jaotus on väga oodatud. Näiteks on hetkel segadus, et eraldi tuleb koguda paberit ja kartongi ehk nii-öelda vanapaberit ning paber- ja kartongpakendit. Reformi jõustumisel võib kõik paberist ja kartongist jäätmed panna ühte mahutisse.”

Praegu kehtiva korraldatud jäätmeveo süsteemi järgi on Tallinnas 13 jäätmeveopiirkonda, kuhu iga viie aasta tagant leitakse uus jäätmevedaja, kellega elanik peab uue lepingu sõlmima. See on toonud kaasa olukorra, kus ühes linnaosas võib olla nii erinev jäätmevedaja kui ka jäätmeveohind. Kavandatava reformiga saavad omavalitsused tagasi õiguse rakendada omavalitsuskeskset jäätmeveomudelit ja olla edaspidi elanikele jäätmeveo teenuse osutamisel ainus lepingupartner ja arve esitaja. „Keskse mudeli rakendamine tagab ühtse ülelinnalise hinna, kvaliteetse klienditeeninduse, teabe ühtlase jagamise ja inimeste jäätmealase nõustamise,” räägib Kuus. „Enam ei pea iga viie aasta tagant tegelema uue jäätmeveolepingu sõlmimisega, sest lepingupartner jääb samaks ka vedaja muutumisel. Ja reformist tulenevalt muutub liigiti kogutud jäätmete üleandmine oluliselt odavamaks kui segaolmejäätmete üleandmine.”

Tänapäevane jäätmekäitlussüsteem peab edendama korduskasutus- ja paranduslahendusi

SA Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse rohe- ja ringmajanduse üksuse juht Harri Moora nendib, et Euroopa Liidus ongi pandud keskne vastutus olmejäätmete kogumis- ja käitlussüsteemi arendamisel kohalikele omavalitsustele. „See on mõistetav, kuna jäätmekäitlus on muude oluliste riiklike ülesannete kõrval universaalteenus, mida omavalitsus peab kõigile võrdselt ja mugavalt tagama.”

Ta toob näiteks, et olmejäätmete kogumise ja ringlussevõtu eesmärgid on hästi täidetud Hollandis, Belgias, Saksamaal ja Põhjamaades, kus toimivad tugevad omavalitsuskesksed jäätmehooldussüsteemid ning omavalitsused teevad omavahel tihedat koostööd. Peale olmejäätmete liigiti kogumise korraldamise sisaldab omavalitsuskeskne jäätmehooldussüsteem elanike teavitamist ja nõustamist, jäätmekäitluse kavandamist ja järelevalvet. Samuti õigust koguda elanikelt jäätmekäitlustasu, et arendada jäätmekäitlust ning rahastada ühtsetel alustel selle toimimist.

Reformi eelnõu kehtestab muuhulgas kortermajade juures jäätmete kogumise ühtse standardi järgi ning loob üldised prügisorteerimise juhised. See väldib seda, et iga jäätmevedaja esitab jäätmete liigiti kogumisele oma nõuded, mis elanikes segadust tekitavad. Jäätmeseaduse muudatus näeb ette rakendada tiheasustusaladel pakendijäätmete kohtkogumist, mis on Tallinnas mugavusteenusena olnud juba mõnda aega kasutusel. Kindlasti ei piirdu tänapäevane jäätmekäitlussüsteem Moora sõnul ainult kogumismahutite tühjendamisega, vaid omavalitsuse ülesanne on edendada ka jäätmetekke vältimisele suunatud korduskasutus- ja paranduslahendusi. Reformi üks eesmärk on, et prügimäed ja põletusahjud jääksid ajalukku ning jäätmed leiaksid kasutust uue materjalina.

Jäätmereformis on fookus jäätmetekke vältimisel ja vähendamisel ning jäätmete ringlusesse suunamisel. Seetõttu on tähtis, et elanikud mõtleksid oma ostud läbi, eelistaksid korduskasutust ja asjade parandamist ning viiksid siiski tekkinud, kuid liigiti kogutud jäätmed õigetesse kogumiskohtadesse. Korraldatud jäätmeveoga mittehõlmatud jäätmeid on Tallinnas võimalik ära anda viite jäätmejaama, kuute ohtlike jäätmete kogumispunkti, üle viiekümnesse kasutuskõlblike tekstiilide kogumismahutisse ning rohkem kui neljasajasse avalikku pakendipunkti. Poodidesse saab tagastada patareisid ja e-sigarette, apteekidesse vanu ravimeid ja elektroonikapoodidesse väikeseid elektroonikaseadmeid.

Lisaks jäätmete liigiti äraandmise mugavamaks muutmisele on Tallinn viimastel aastatel jäätmehooldust arendanud rohkem ringmajanduse kontekstis – üha rohkem panustatakse asjade korduskasutusele ja nende parandamisele. Selleks korraldatakse linnaosades kasutuskõlblike esemete kogumisringe ning osade jäätmejaamade juurde on rajatud ka eraldi korduskasutusruumid, kuhu on võimalik tuua ja samas ka tasuta võtta kasutuskõlblikke esemeid. Jäätmejaamade juurde on loodud ka parandustöökodasid, kus on võimalik meistrite juhendamisel omandada vajalikke töövõtteid nii puidust ja metallist esemete kui pehmemööbli ja rõivaste parandamiseks. „See kõik panustab jäätmetekke vältimisse ja vähendamisesse ning paneb inimesi mõtlema ja tegutsema keskkonnasäästlikumalt,“ ütleb Tallinna Ringmajanduskeskuse ringmajade osakonna juhataja Kädi Eelmaa.