Kordame üle: kuidas on õige jäätmeid liigiti koguda?

Foto: Shutterstock

Jäätmete liigiti kogumine on tekitanud omajagu segadust, kuigi selle vajalikkusest keskkonna ja meie enda tervise nimel saavad nüüdseks aru juba kõik. Koostöös Tallinna linnaga kortermaja elanikele koolitusi korraldav Mirell Merirand selgitab, kuidas on kõige lihtsam kodus prügi sorteerida.

Inimeste tarbimisharjumused ja sellega seonduvalt ka jäätmete teke on erinevad. Mõned kokkavad igapäevaselt suurele perele ning nii tekib palju pakendeid ja toidujäätmeid. Samas on palju neid, kes tellivad valmistoidu koju – sel juhul lähevad pakendid taaskasutusse ega teki ka erilisi toidujäätmeid. «Seega jäätmete sorteerimise staabid tekivad ikka eelkõige tarbimisharjumuste järgi,» selgitab Merirand. «Kõige olulisem on neist kohustuslik biojäätmete kogumine, sest need lähevad sada protsenti ringlusse – enamasti kas kompostiks või biokütuseks. Biojäätmetest saab väga kvaliteetset komposti, aga seda juhul, kui jäätmeid pole segatud näiteks klaasi ja plastpakenditega. Lähtuda tuleks lihtsast põhimõttest: viska biojäätmete hulka ainult seda, mida hiljem kompostina oma peenras kasutaksid!»

Merirand töötab jäätmeteta lahendusi ja ringmajandust edendava Zero Waste Estonia SA-s ning on sel aastal koostöös Tallinna strateegiakeskusega korraldanud palju koolitusi kortermajade elanikele ja ühistute juhatustele. Tema sõnul on Eesti inimesed prügi sorteerimise teemadel väga teadlikud. «Pigem oodatakse meilt infot ringmajanduse ja jäätmete kui ressursi kohta. Esimene samm on sorteerimine, kuid on loogiline, et soovime ka teada, mis saab edasi,» selgitab ta. «Paraku on jäätmete ja nende väärindamise kohta liikvel palju müüte.»

Suurim segadus on biojäätmete ja pakenditega

Pakendite asjus tõdeb Merirand, et neid on tõesti lugematust hulgast materjalidest, mille tuvastamiseks oleks vaja teha keemilised katsed. «Lähtuda tasub lihtsast põhimõttest – pakend on see, mis on millegi ümber, kaitseb mingit tarbitavat toodet või sisu. Siia kuuluvad plast-, metall-, paber-, papp- ja klaaspakend ning joogikartong, mis tuleb kokku koguda puhtalt ehk vajadusel kergelt läbi loputada, et need konteineris teisi pakendeid ei määriks. Kui paberpakend on väga määrdunud, siis tasub see visata siiski segaolme hulka, sest seda ei saa taaskasutada. Küsimus tekib vahel ka munakoortega, mis oleks justkui pakend, aga tegelikult on ikkagi biojääde.»

Pakendid on biojäätmete kõrval ajas samuti aina olulisemaks muutuv jäätmeliik, sest nii metall, klaas, paber kui ka kartong on sada protsenti ümbertöödeldavad. Segaolmejäätmete alla käivad näiteks kassiliiv, rasvane ja määrdunud pakend, mähkmed, hügieenisidemed, kosmeetika, küpsetuspaber, foolium, jahtunud tuhk, tolmuimeja tolmukott, suured kondid, näritud näts, kummist esemed, hõõgniidiga lambipirnid, CD-plaadid, tühjad ja katkised pasta- ja viltpliiatsid ning katkised kruusid ja taldrikud.

Liigiti kogumine on tegelikult lihtne!

Samas ei ole biojäätmed, pakendid ning segaolme ainsad jäätmed, mis kodudes tekivad. Merirand toob eraldi esile ohtlikud jäätmed, mis tuleb viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või anda ära ohtlike jäätmete kogumisringi raames. Ohtlikud jäätmed on näiteks päevavalgus- ja säästulambid, e-sigaretid, LED-pirnid, vanad kraadiklaasid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid, happed, leelised, fotokemikaalid, taimekaitsevahendid, kodukeemia, patareid ja akud ning ravimijäätmed. Vanad ravimid saab viia ka apteeki, patareid ja akud tagasi nende müügikohtadesse.

Eraldi kogutakse jäätmejaamade ringmajandusruumidesse ja näiteks Uuskasutuskeskustesse kasutuskõlblikke esemeid, näiteks puhtaid ja terveid riideid, jalanõusid, kodutekstiile, mänguasju, nõusid, mööblit, raamatuid, CD-plaate, sporditarbeid, jalgrattaid. Seevastu katkised või kasutuskõlbmatud mööbliesemed ja nende osad, vaibad, madratsid, kardinad ja kardinapuud, suured lillepotid, riidenagid, peeglid, spordivahendid, jalgrattad, suusad ja kelgud, lapsevankrid ning jõulukuused tuleb viia jäätmejaama. Samuti ei visata olmejäätmete ega muu sorteeritud jäätmete hulka ehitus- ja lammutusjäätmeid, vanu sõidukirehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid. Need tuleb viia ka jäätmejaama.

2024. aastal korraldasid Tallinna linna valitud koolitajad Teeme Ära SA kortermaja elanikele eesti ja vene keeles tasuta koolituskohtumisi, parandades nii elanike teadmisi, kuidas kodumajapidamises jäätmeteket vähendada, kuidas tekkinud jäätmeid liigiti koguda ning miks on seda kõike tähtis teha. Tagasiside koolitustele oli väga hea ning inimeste teavitamisega jäätmete liigiti kogumise ning ringmajanduse teemal on kindlasti plaanis jätkata ka uuel aastal.